Eestikeelne nimi	väike vesiroos
Ladinakeelne nimi	Nymphaea candida C. Presl & J. Presl
Rahvapärased nimed	jõeain, jõekobraleht, järvekanad, järvekupp, lõmmeleht
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda vesiroosilised, perekonda vesiroos.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline veetaim. Pikkus 0,5-1,6 m.
Õis	Mõlemasugulised, kaheli õiekattega, peaaegu lõhnatud õied. Tupplehed on sageli tanukujulise ja väljastpoolt pruunika tipuga. Kroonlehed on tupplehtedest veidi pikemad, neid on kuni 20. Sisemise tolmukateringi tolmukaniidid on iseloomulikult laienenud, nad on tolmukapeast kuni 3 korda laiemad. Emakasuudme ketas on lehtritaoline kuni nõgus. Emakasuudmekiiri on 8-14 (16). Väikse vesiroosi emakasuue on tumedam kui valge vesiroosi oma. Õitseb juunist augustini, harva septembrini.
Vili	Suur munajas kuni kerajas kupar, milles on arvukalt seemneid. Kogu kupar on kaetud õiekattelehtedest jäänud armidega. Seemned on kuni 4 mm pikkused, kastan- kuni mustjaspruunid, marmoreeritud pinnaga. Seemnetes on ujuvust soodustavad õhuruumid. Seemned levivad enamasti vee abil.
Leht	Suured ovaalsed lehed, mis on sügavalt lõhestunud südaja alusega. Leherood on laiad ja ülejäänud lehepinnast heledamad, kaarduvad lehe serval üksteise poole ja ühinevad. Lehtede ujuvust suurendavad lehtedes olevad õhuruumid. Pealt on lehed kollakas- või puhasrohelised, alt valkjasrohelised, sageli lillakad. Ujulehtede pikkus on 10-30 cm, laius kuni 25 cm.
Vars	Vars on veesisene, ruljas, rohkete õhuruumidega, mis aitavad tal vees püsti seista.
Maa-alune osa	Veekogu põhjas on taimel jäme tugev risoom, mille läbimõõt on 3-5 cm.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomitükkide abil.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopas, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis paiguti, kasvab tihti koos valge vesiroosiga, kuid on viimasest haruldasem.
Kasvukoht	Kasvab mitmesugustes veekogudes, enamasti magevees. Leidub ka rabajärvedes ja kiirevooluliste jõgede kaldapiirkondades.
Koht ökosüsteemis	Taime vartele kinnituvad mitmed veeloomad. Lehti söövad mitmesuguste putukate, näiteks osade kärbseliikide vastsed.
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim. Üheks ohuteguriks on ärakorjamine.
Kasutamine	Taim on dekoratiivne ja sobib väga hästi tiikide ja basseinide haljastamiseks. Taim on mürgine. Kuivatatult mürgisus kaob ja risoomi võib tarvitada toiduks keedetult, praetult võui teraviljade jahule segatult. Seemned on väga tärkliserikkad. Risoomi võib kasutada naha parkimisel.
Sarnased taimed	Vesiroosiliste sugukonda kuulub palju silmapaistvate õitega veetaimi, Eestis liigid perekondadest vesiroos ja vesikupp. Vesiroosiliste ja neile sarnaste taimede paigutus suurel elupuul ei ole kaugeltki selge. Kord paigutatakse nad ühele, siis teisel elupuu harule. Arvatakse, et väga ürgsed õistaimed võisid vesirooside ja vesikuppude taolised välja näha. Niisiis ei ole ka botaanikute hulgas üksmeelt, kuhu meie tuttav vesiroos suurel elupuul paigutub, teisisõnu, kes on tema lähemad ja kaugemad sugulased. See aga ei tähenda, et kaks vesiroosiliiki ei eristuks kõigist teistest Eestis kasvavatest taimedest nagu siga käost.