Eestikeelne nimi	harilik jugapuu
Ladinakeelne nimi	Taxus baccata L.
Rahvapärased nimed	juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda jugapuulised, perekonda jugapuu.
Eluvorm	Igihaljas kahekojaline okaspuu, vahel kasvab põõsana. Kõrgus 10 kuni 15 (30) m. Väga pikaealine, kasvab 2000 (5000) aastaseks.
Käbi	Lahksuguline. Tolmleb mais. Käbid (marikäbid) valmivad tolmlemisaasta sügisel. Isaskäbid asuvad üksikult okaste kaenlas, nad on kollakad ja kerajad. Emaskäbid asuvad võrse tipus.
Seeme	Seeme on umbes 7 mm pikkune, mürgine. Seeme on ümbritsetud helepunase mahlaka seemnerüüga, mis erinevalt teistest taimeosadest pole mürgine. Seemnerüü on otsast avatud.
Leht	Okkad on lapikud, tipust ühtlaselt teravnenud, pealt tumerohelised ja läikivad, alt aga heledamad. Pikkus 1,8-3,5 cm ja laius kuni 0,25 cm. Okkad püsivad puul 4-8 aastat. Võra valgustatud osades paiknevad okkad oksal spiraalselt, varjus kamjalt. Kinnituvad oksale ühekaupa.
Tüvi	Koor punakashall, õhuke, noorelt sile, hiljem kestendav. Oksad peened, paiknevad männasjalt. Tüve läbimõõt kuni 1,5 m. Nii tüvi kui oksad on kaetud rohkete uinuvate pungadega, millest areneb kärpimisel palju noori võrseid. Väga aeglase kasvuga.
Juur	Hästi arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega. Uueneb hästi kännuvõsudest. Paljuneb kergesti pistokstest, kuid võimalik paljundada ka maha painutatud ja mullaga kaetud okste abil.
Levik ja ohtrus	Esineb laial alal Euroopas kuni Lõuna-Rootsi ja Edela-Soomeni, samuti Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Eestis harva, vaid Lääne-Eestis nii mandril kui saartel, eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Sagedasti kasvab parkides kultiveeritult.
Kasvukoht	Soostunud kuuse-segametsades, eelkõige laanemetsas ja soometsas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumuserikkaid muldi. Väga hea varjutaluvusega. Kasvab ka täisvalguses, kuid vaid siis, kui pole varem varjus kasvanud. Soojalembene.
Koht ökosüsteemis	Marikäbi on magusamaitseline, söögiks lindudele, kes ka seemneid levitavad.
Kaitse	II kategooria kaitsealune taim. Kaitse all vähese leviku tõttu, on hävimisohus. Eestis kasvab oma areaali kirdepiiril, mistõttu esineb vaid soojema talvega piirkondades. Liik on relikt - säilinud meil kunagistest soojematest aegadest. Ohustavad lageraied ja väärtusliku jugapuu puidu kogumine.
Kasutamine	Seeme, võrsed, okkad ja koor ning vähesel määral ka puit on mürgised. Mürgistusnähud inimesel ilmnevad paari tunni möödudes: oksendamine, tugevad valud maos, kõhulahtisus, peapööritus, seejärel pupillid laienevad ja teadvus kaob. Esmaabiks veega segatud söepulber. Puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav, sobib nikerdustöödeks. Vanasti kasutati rattakodarate, rehapulkade, hinnalise mööbli ja vibude valmistamiseks. Väga vastupidav kõdunemisele. Meie okaspuudest ainuke vaiguta liik. Väga dekoratiivne, esineb mitmeid iluvorme. Laseb end hästi kärpida, gaaside ja tahma suhtes pole tundlik.