Eestikeelne
nimi |
harilik
kadakas |
|
Ladinakeelne
nimi |
Juniperus
communis L. |
Rahvapärased
nimed |
kattai,
kadak, kadajas, kadarik |
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub
sugukonda küpressilised, perekonda kadakas. |
Eluvorm |
Kuni
10 (15) m kõrgune igihaljas puu või 1-3 m kõrgune põõsas. Enamasti
kahekojaline, harva esineb ühekojalisi taimi. Võib
elada üle 100 aasta vanaks. |
Käbi |
Käbid
moodustuvad sügisel, tolmleb järgmise aasta mais
või juuni algul. Isaskäbi on kollane,
kilbikujulistest soomustest. Emaskäbi on algul
roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast
viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja
moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi
valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning
kaetud vahakirmega. |
Seeme |
Seeme
on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva
kestaga. Ühes käbis võib olla 1…3 seemet, mis
valmivad kahe aastaga. Levivad lindude abil. |
Leht |
Okkad
on 1-2 cm pikkused,
teravatipulised, 3-kaupa kimpudes. Kimbud
kinnituvad oksale tihedalt (vahekaugus 0,5¼1 cm). Okaste eluiga on keskmiselt 4
aastat. Värvuselt on nad hallikas- või
helerohelised. |
Tüvi |
Koor
on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on
punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad
rõhtsalt või püstiselt. |
Maa-alune
osa |
Juurestik
maapinnalähedane, mükoriisaga. |
Paljunemine |
Paljunevad
peamiselt suguliselt seemnetega. Võib paljundada
ka vegetatiivselt pistikutega (vormide
paljundamine). |
Levik
ja ohtrus |
Kasvab
peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas, Eestis
tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja
saartel. |
Kasvukoht |
Esineb
põõsarindes või alumises puurindes. Leidub
paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-,
lammimetsas, madal- ja siirdesoos kohtab teda
harva. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud
turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja
kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel.
Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja
värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuid
tundlik külmade tuulte suhtes. |
Koht
ökosüsteemis |
Lihakad
marikäbid on toiduks paljudele lindudele, näiteks
kadakatäksile, põõsalindudele, rästastele. Samuti
on puu tihe võra hea koht pesa rajamiseks. Eritab
mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured
on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb
roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele. |
Kaitse |
Ei
kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
Kasutamine |
Puit
sobib nikerdamiseks, treimistöödeks. Puidust ja
okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli.
Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide
sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri-
ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka džinni
valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja
põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja
eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav
toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste
ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga
päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud
desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja
liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude
hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib
tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks.
Kadakas on tuntud ka vähenõudliku
dekoratiivtaimena. |