Eestikeelne nimi	harilik kuusk
Ladinakeelne nimi	Picea abies (L. ) Karst.
Rahvapärased nimed	kuus, kuusepuu, nõglapuu
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk.
Eluvorm	Kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50-60 m (Eesti rekord Ootsipalu hiiglane 48,6 m). Igihaljas okaspuu. Vanus harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 600 a. Ühekojaline.
Käbi	Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel.
Seeme	Seemned on munajad, terava tipuga, tumepruunid. Varustatud lendtiivaga, levivad tuule abil.
Leht	Okkad on 1,3-2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Püsivad puul 6-7 (10) a. Sageli võib eristada valguse- ja varjuokkaid.
Tüvi	Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvus hallikaspruun. Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt).
Juur	Juurestik maapinnalähedane, seetõttu esineb sageli tuulemurdu.
Paljunemine	Paljuneb looduses peamiselt seemnetega. Harva paljuneb ka vegetatiivselt, kui juurduvad alumised vastu maapinda olevad oksad. Erinevaid vorme paljundatakse pistokstest.
Levik ja ohtrus	Esineb peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas (puudub näiteks suuremal osal Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias. Eestis väga sage, kuuseenamusega puistute pindala moodustab metsade kogupindalast 25%.
Kasvukoht	Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv.
Koht ökosüsteemis	Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustab kuuse-kooreürask, sügavamale puidu sisse teevad laiu käike siklaste vastsed. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Juured on sümbioosis seentega (mükoriisa), näiteks kuuseriisikaga. Palju on parasiitseeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu.
Sarnased liigid	Eestis kasvab pärismaise liigina ainult üks kuuseliik, harilik kuusk. Aedades kasvatatakse ilupuudena sagedamini veel paari võõramaist kuuseliiki.