Eestikeelne nimi	harilik mänd
Ladinakeelne nimi	Pinus sylvestris L.
Rahvapärased nimed	hong, pedakas, pedajas, pettai
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd.
Eluvorm	On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300-400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline.
Käbi	Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja.
Seeme	Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.
Leht	Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat.
Tüvi	Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga.
Juur	Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega, hea tormikindlusega. Niisketes kasvukohtades (soodes) on juurestik rohkem pinnalähedane.
Paljunemine	Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast.
Levik ja ohtrus	Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu.
Kasvukoht	Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades. Mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik. Levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus.
Koht ökosüsteemis	On toiduobjektiks väga paljudele liikidele. Näiteks okkaid söövad männikärsakas, männivaablane, metsis, koort kooreürask ja põdrad (ka noori võrseid), seemneid käbilinnud ning rähnid. Veepinnale langenud õietolmust toituvad mõnede kalade maimud. Moodustab mükoriisat näiteks männiriisikaga. Mitmed parasiitseened põhjustavad puu mädanemist.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1-2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Okkad on vitamiin C rikkad. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik, mida kasutatakse kunstis ja ehete valmistamisel.
Sarnased taimed	Maailmas kasvab üle saja männiliigi, kellest Eestis levib ainult üks, harilik mänd. Aedades kasvatatakse ka võõramaiseid männiliike. Mändide seas on nii puid kui põõsaid. Enamasti tavatsetakse õpetada, et kuusel on okkad ühekaupa, männil kahekaupa. Hariliku männi puhul peab see paika, aga sellest ei tohi järeldada, nagu oleksid kõigi männiliikide okkad kahekaupa. Männi perekonnas on liike, kelle okkad võivad olla ka näiteks kolme- või viiekaupa kimbus.