Eestikeelne nimi | siberi nulg | |
Ladinakeelne nimi | Abies sibirica Ledeb. | |
Rahvapärased nimed | - | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda männilised, perekonda nulg. | |
Eluvorm | Mitmeaastane igihaljas ühekojaline okaspuu. Kõrgus kuni 30 (40) m. Elab kuni 150-200 a vanaks. | |
Käbi | Isaskäbid kollased, ovaalsed. Emaskäbid noorelt rohelised või violetjad, vaigused, valminult hallikaspruunid. Emaskäbi pikkus 5-9 cm ja läbimõõt 2-4 cm. Asuvad tavaliselt vaid puu tipuosas. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja. Valmivad septembris või oktoobris, käbitelg jääb puule, kuid soomused varisevad koos seemnetega. Seemned helepruunid, läikivad, tiivaga, levivad tuulega. Käbiaastad korduvad 2-3 a tagant. | |
Leht | Okkad lamedad, kuid kitsad ja pehmed. Pikkus 1-3 cm, laius umbes 0,1 cm. Tipp ümardunud või madala sisselõikega. Pealt tumerohelised, nõrgalt läikivad, alt kahe õhulõheriba tõttu sinakasvalkjad. Varjus olevatel okstel nõrgalt kamja asetusega, valguse käes ebakorrapäraselt, kuid alati suunatud võrse tipu suunas ja katavad võrset. Kinnituvad võrsele ühekaupa väikse padjakese abil. Püsivad puul 8-11 a. | |
Tüvi | Tüvi enamasti sirge, koor tumehall, vanemas eas lõheneb, nõrgalt krobeline, vaigupõiekestega. Noored võrsed siledad, hallikad, pruunide karvadega. Oksad männasjalt. Pungad väikesed, kerajad, rohekad, paksu heleda vaigukihiga kaetud. Tüve läbimõõt kuni 0,8 m. | |
Maa-alune osa | Juurestik on hästi arenenud. Sammasjuur on pikk, kuid ka külgjuured ulatuvad väga sügavale. Juurekarvad on vähe arenenud, esineb mükoriisa. | |
Paljunemine | Peamiselt seemnetega. Uueneb ka mullaga kattunud alumistest okstest. | |
Levik ja ohtrus | Looduslikult esineb peaaegu kogu Siberis. Kultiveerituna kasvatatakse suures osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline parkides, harva metsakultuurina. | |
Kasvukoht | Sageli puhtpuistutena, kuid ka koos siberi kuuse, lehise ja teiste puudega. Peamiselt laanemetsas. Võib edukalt kasvada ka alusmetsas ehkki eelkõige esineb ülemises puurindes. Mägedes tõuseb põõsakujulisena puude leviku ülapiirile. Külmakindel, kuid varajase kevade korral võivad hiliskülmad kahjustada. Väga varjutaluv. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Ei talu seisvat põhjavett. Väga tundlik linna kahjulike gaaside ja tahma suhtes. | |
Koht ökosüsteemis | Võõrliik. Seemned on toiduks paljudele lindudele, aga ka imetajatele (käbilinnud, rähnid, oravad, hiired jt.). Juurtel esineb mükoriisa. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Koores palju vaigumahuteid, milledest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Linnas kiratseb gaaside ja tahma tõttu. Talub ka kärpimist, sobib kõrgemaks hekiks. Puit pehme, vaiguta, temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. | |
Sarnased taimed | Nulgude okkad kinnituvad okstele ühekaupa. Tavalisematest taimeperekondadest on ühekaupa kinnituvate okastega ka kuused ja ebatsuugad. Kõigis neis perekondades võib Eestis kohtata mitmeid võõramaiseid liike, kelle täpne määramine vajab sageli dendroloogi abi. Eriti olulised on okaspuude määramisel käbi tunnused. Nulgude käbidel on kaks head tunnust, mida kuusel ja ebatsuugal pole. Esiteks, nulu käbid ei ripu vaid on okstel püsti. Teiseks, nulu küps käbi ei pudene puu otsast alla tervena vaid laguneb soomusteks. |