|
Eestikeelne nimi |
siberi nulg |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Abies sibirica Ledeb. |
|
Rahvapärased
nimed |
- |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda männilised,
perekonda nulg. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane igihaljas ühekojaline
okaspuu. Kõrgus kuni 30 (40) m.
Elab kuni 150-200 a vanaks. |
|
Käbi |
Isaskäbid kollased, ovaalsed.
Emaskäbid noorelt rohelised või violetjad, vaigused, valminult
hallikaspruunid. Emaskäbi pikkus 5-9 cm ja läbimõõt 2-4 cm. Asuvad
tavaliselt vaid puu tipuosas. Kattesoomused ei ulatu
seemnesoomuste vahelt välja. Valmivad septembris või
oktoobris, käbitelg jääb puule, kuid soomused varisevad koos
seemnetega. Seemned helepruunid, läikivad, tiivaga, levivad
tuulega. Käbiaastad korduvad 2-3 a tagant. |
|
Leht |
Okkad lamedad, kuid kitsad ja
pehmed. Pikkus 1-3 cm, laius
umbes 0,1 cm. Tipp ümardunud või madala sisselõikega. Pealt
tumerohelised, nõrgalt läikivad, alt kahe õhulõheriba tõttu
sinakasvalkjad. Varjus olevatel okstel nõrgalt kamja
asetusega, valguse käes ebakorrapäraselt, kuid alati suunatud
võrse tipu suunas ja katavad võrset. Kinnituvad võrsele
ühekaupa väikse padjakese abil. Püsivad puul 8-11 a. |
|
Tüvi |
Tüvi enamasti sirge, koor tumehall,
vanemas eas lõheneb, nõrgalt krobeline, vaigupõiekestega.
Noored võrsed siledad, hallikad, pruunide karvadega. Oksad
männasjalt. Pungad väikesed, kerajad, rohekad, paksu heleda
vaigukihiga kaetud. Tüve läbimõõt kuni 0,8 m. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik on hästi arenenud.
Sammasjuur on pikk, kuid ka külgjuured ulatuvad väga sügavale.
Juurekarvad on vähe
arenenud, esineb mükoriisa. |
|
Paljunemine |
Peamiselt seemnetega. Uueneb ka
mullaga kattunud alumistest okstest. |
|
Levik ja ohtrus |
Looduslikult esineb peaaegu kogu
Siberis. Kultiveerituna kasvatatakse suures osas Euroopast.
Eestis kultiveerituna tavaline parkides, harva
metsakultuurina. |
|
Kasvukoht |
Sageli puhtpuistutena, kuid ka koos
siberi kuuse, lehise ja teiste puudega. Peamiselt laanemetsas.
Võib edukalt kasvada ka alusmetsas ehkki eelkõige esineb
ülemises puurindes. Mägedes tõuseb põõsakujulisena puude
leviku ülapiirile. Külmakindel, kuid varajase kevade korral
võivad hiliskülmad kahjustada. Väga varjutaluv. Mullastiku
suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Ei talu
seisvat põhjavett. Väga tundlik linna kahjulike gaaside ja
tahma suhtes. |
|
Koht ökosüsteemis |
Võõrliik. Seemned on toiduks
paljudele lindudele, aga ka
imetajatele (käbilinnud, rähnid, oravad, hiired jt.). Juurtel
esineb mükoriisa. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Koores palju vaigumahuteid,
milledest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka
palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks.
Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse
kamprit. Tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal.
Linnas kiratseb gaaside ja tahma tõttu. Talub ka kärpimist,
sobib kõrgemaks hekiks. Puit pehme, vaiguta, temast toodetakse
tselluloosi,
paberit ja mööblit. |
| Sarnased taimed |
Nulgude
okkad kinnituvad okstele ühekaupa. Tavalisematest
taimeperekondadest on ühekaupa kinnituvate okastega ka kuused
ja ebatsuugad. Kõigis neis perekondades võib Eestis kohtata
mitmeid võõramaiseid liike, kelle täpne määramine vajab sageli
dendroloogi abi. Eriti olulised on okaspuude määramisel käbi
tunnused. Nulgude käbidel on kaks head tunnust, mida kuusel ja
ebatsuugal pole. Esiteks, nulu käbid ei ripu vaid on okstel
püsti. Teiseks, nulu küps käbi ei pudene puu otsast alla
tervena vaid laguneb soomusteks. |