Eestikeelne nimi	harilik karusammal
Ladinakeelne nimi	Polytrichum commune Hedw.
Rahvapärased nimed	käolina
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda karusamblalised, perekonda karusammal.
Eluvorm	Kahekojaline, kuni 40 (50) cm pikkune, tumeroheline, veidi läikiv igihaljas püsik.
Leht	Lineaalsüstjad, kuni aluseni teravsaagja servaga, jäigad, läbipaistmatud. Pika läikiva kollaka või valkja tupeosaga, varrest eemaldunud ja tagasikäändunud, kuivalt rohkem tipu poole suunatud. Värvuselt tumerohelised. Pikkus kuni 12 mm. Leherood lai, ja kaetud kõhtmisel pinnal alusest tipu suunas paiknevate liistakutega.
Vars	Püstine või tõusev, väga tugev, mitteharunev. Pikkus 20-40 (50) cm, vahel enamgi. Risoidideta või ainult alusel väheste risoididega.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Eoskupar on 4-6 kandiga, noorelt üleni kuldkollase karvase tanuga kaetud, alaosas sissenöördumise läbi eristuva kettataolise kaelaosaga,  küllaltki pika (6…12 cm) punase harjase otsas. Eosed idanevad soodsates tingimustes ja moodustub eelniit. Eelniidist arenevad isas- ja emastaimed, kes moodustavad sugurakke. Seemnerakud ujuvad emastaime juurde ja viljastavad munaraku. Seejärel areneb harjas eoskupraga ja arenguring algab otsast peale.
Levik ja ohtrus	Laia levilaga, kasvab pea kõigil mandritel. Eestis sage.
Kasvukoht	Niisketes soo- ja arumetsades, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel pinnasel, mõnikord ka liivastes kohtades.
Koht ökosüsteemis	Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis- ja elukohaks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasutatud korvide punumisel, madratsitäiteks. Leotist on kasutatud palavikualandajana ning põletiku vastaseks raviks, omab antibiootilist toimet.
Sarnased taimed	Kaunis karusammal. Väiksem, varjulembesem, kasvab varjukates okas- ja segametsades, harvem kõduga kaetud kividel.