Eestikeelne nimi	kähar salusammal
Ladinakeelne nimi	Eurhynchium angustirete (Hedw.) T.Kop.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda lühikupralised, perekonda salusammal.
Eluvorm	Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10¼15 cm pikkuse varrega sammal. Igihaljas püsik. Ühe- või kahekojaline.
Leht	Lehed on väikesed, kolmnurksed kuni südajad, ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Kogu leheserv on peensaagjas. Leherood ulatub peaaegu lehe tipuni. Lehed on iseloomulikult nii varrest kui okstest eemaldunud, asetsevad varrel suhteliselt hõredalt. Lehe pikkus 0,9¼1,2 mm ja laius 0,4¼0,6 mm.
Vars	Vars on rohkesti harunenud, lamav või tõusev.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Neist moodustub eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Pärast munaraku viljastamist areneb eoskupar ja moodustuvad eosed, mille abil taim levib. Värvuselt pruunid eoskuprad on silindrikujulised, suhteliselt piklikud, kõverdunud ja asetsevad peaaegu horisontaalselt. Harjas on kuni 2,5 cm pikkune, kinnitub varrele külgmiselt. Eosed valmivad talvel.
Levik ja ohtrus	Laia levilaga liik: esineb peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kohati ka Aafrikas ja Kesk-Ameerikas. Eestis sage, kuid on küllaltki kasvukohaspetsiifiline.
Kasvukoht	Vajab viljakat huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Sagedamini esineb lehtmetsades: peamiselt salumetsas, kuid ka laanemetsa viljakama mullaga kohtades, harva leidub pärisaruniidul.
Koht ökosüsteemis	Varjupaigaks ja talvitumiskohaks mitmetele salumetsa pisikestele loomadele, linnupesade materjal.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Kähar salusammal on Eesti salusammaldest suurim. Teised on temast väiksemad ning väliselt üksteisega sarnased. Harilik lühikupar on umbes sama suur ja sarnaste lehtedega, kuid tema lehed ei ole kohevalt ümber varre, oksad ei ole kaardus ja noored oksad ei lõppe tipus tutiga.