Eestikeelne nimi	harilik laanik
Ladinakeelne nimi	Hylocomium splendens (Hedw.) B., S. & G.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda laanikulised, perekonda laanik.
Eluvorm	Igihaljas püsik, kelle kõrgus oleneb lagunemise kiirusest kasvukohas. Võib olla kuni 20 cm kõrge ja kuni kümme okstest moodustunud "korrusega". Nähtava osa vanus on sel juhul 10 aastat, kuid kõik sellest ei osale enam taime elutegevusprotsessides. Värvus oliivroheline, sageli kahvatu või kollaka jumega.
Leht	Lehed on väikesed, kuni 3 mm pikad ja 1,5 mm laiad. Laimunajad, oliiv- või tumerohelised, kuid kuivalt tihti läikega ja veidi pruunika jumega.
Vars	Vars parafüllidega ja korrapäratult sulgjalt harunev: osa oksi pikemad, osa lühemad. Kasvavad tõusvalt, moodustavad väga koheva polstri. Igal aastal tekib taime tipus võsudest uus "korrus", nii saab "korruste" järgi määrata sambla vanust. "Korruseid" võib olla kuni kümme.
Paljunemine	Paljuneb nii suguliselt kui vegetatiivselt. Eoskuprad paiknevad punasel harjasel külgmiselt, on munajad ja lühikese nokaga varustatud kaanega.
Levik ja ohtrus	Levinud kõikidel mandritel. Sage liik kõikjal Eestis.
Kasvukoht	Kasvab palu- ja laanemetsades huumuserikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. Talub hästi varju.
Koht ökosüsteemis	Kasvab sageli koos palusambla ja mustikaga. Nendega koos moodustab tüüpilise palumetsa alustaimestik, mis on elupaigaks paljudele selgrootutele, aga ka roomajatele ja hiirtele. Mitmed linnud kasutavad seda sammalt pesaehitus- või vooderdusmaterjalina.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasutatud palkmajade seinte palgivahede tihendamisel.
Sarnased taimed	Mets- ja laane-ehmik. Rohelised kuni tumerohelised suhteliselt suured samblad, sulgjalt mitmeks harunenud vartega. Ehmikute võsud ei moodusta korruseid (harilik laanik küll). Lehed on tugeva tipuni ulatuva rooga ja läiketud.