Eestikeelne nimi	harilik lehviksammal
Ladinakeelne nimi	Ptilium crista-castrensis (Hedw.) De Not.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda lehviksammal.
Eluvorm	Kahekojaline, jäikade kuni 20 cm pikkuste vartega, erksalt hele- kuni kollakasroheline igihaljas püsik.
Leht	Lehed on laia munaja alusega ja ahenevad aegamööda pikaks teravaks tipuks, mis on sirpjalt kõverdunud. Lehe pind on voldiline, serv ülemises osas peensaagjas. Leherood on kaheharuline ja väga lühike või puudub hoopis. Lehe pikkus on 2-2,7 mm ja laius 1-1,2 mm. Okste lehed on varrelehtedest väiksemad.
Vars	Varred on jäigad, peaaegu püstised või veidi kaldu. Varrel on tihedalt sulgjalt ühes tasapinnas asetsevad kuni 2 cm pikkused oksad, mille pikkus väheneb sambla tipu suunas. Nii varre kui okste tipud on sirbitaoliselt kõverdunud.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Eosest moodustub eelniit, millest arenevad suguorganitega taimed. Pärast munaraku viljastamist areneb eoskupar, milles valmivad eosed. Eoskuprad on punakaspruunid ja kuivanult kõverduvad. Nad asetsevad varrel külgmiselt, horisontaalselt ja viltuselt. Harjas on 4-5 cm pikkune, punane. Eosed valmivad sügisel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Eelistab niisket pinnast poolvarjulistes ja varjulistes metsades. Sagedamini esineb okasmetsades: palu-, laane- ja salumetsas. Vajab happelist pinnast.
Koht ökosüsteemis	Sageli kasvab segus palusambla ja laanikuga, kuid esineb viimastest harvem. Moodustab sageli puhtaid kogumikke.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Kähar sulgsammal. Lehed sirpjad, vars ka tihedalt ja korrapäraselt kahekülgselt sulgjalt harunenud. On enamasti kollakas- või pruunikas. Kähar sulgsammal kasvab niisketes lubjarikastes paikades.