Eestikeelne nimi	lainjas kaksikhammas
Ladinakeelne nimi	Dicranum polysetum Sw.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda kaksikhambalised, perekonda kaksikhammas.
Eluvorm	Kõrgus kuni 12 (15) cm. Värvuselt hele, kollakas- kuni pruunikasroheline. Kasvab tiheda polstri, mätta või muruna, vahel üksikult teiste sammalde vahel. Igihaljas püsik.
Leht	Alusel on lehed piklikmunajad, kuid tipu suunas ahenevad sujuvalt pikaks süstjaks tipuks. ehe ülaosa küljed selgesti saagjad ja ristilainelised. Lehed on kogu ulatuses enam-vähem ühesuguse läbipaistvusega ning tugeva, peaaegu tipuni ulatuva rooga. Kuivanult tõmbuvad lehed mõnevõrra krussi. Lehe pikkus on umbes 1 cm ja laius 2 mm. Lehed hoiduvad varrel enamasti ühele küljele ja eemalduvad varrest peaaegu rõhtsalt, vaid vahel on veidi kõverdunud.
Vars	Varred on tavaliselt harunemata, mõnikord harkjalt kaheharused, tugevad, püstised, tihedalt kaetud valkja või helepruuni risoidide kihiga.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Neist moodustub eelniit, millest kasvavad suguorganitega taim. Pärast munaraku viljastumist areneb eoskupar. Selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Eoskuprad on silindrilised, viltused ja kõverdunud ning asetsevad tipmiselt. Eoskupraid esineb harva. Ühel varrel võib sel juhul olla 1-5 eoskupart. Harjas on 3-4 cm pikkune, kollane ning keerdunud. Eosed valmivad suvel ja sügisel.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga liik: esineb peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab kuivades okasmetsades, harvem segametsades, kuivades rabades ja rabametsades maapinnal ning mullaga kaetud kividel. On happelembene huumusrikaste kasvukohtade sammal.
Koht ökosüsteemis	Lainja kaksikhamba vaip on elu- ja talvituspaigaks paljudele selgrootutele: metsaprussakatele, ämblikutele jt. Kasvab nii kuivades kohtades koos laaniku, hariliku kaksikhamba ja palusamblaga, kuid ka niisketel aladel koos turbasamblaga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Harilik kaksikhammas on puhasroheline, risoidvilt on küll ka valkjas, aga seda on varrel vähe, lehed ei ole ristilainelised ja ei hoidu rõhtsalt. Soo-kaksikhammas on samuti ristipidi lainelise lehega, kuid tema risoidvilt on tumepruun, lehed ei hoidu rõhtsalt ja ta kasvab märjemates kasvukohtades.