Eestikeelne nimi	harilik palusammal
Ladinakeelne nimi	Pleurozium schreberi (Brid.) Mitt.
Rahvapärased nimed	kulliküüs
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda laanikulised, perekonda palusammal.
Eluvorm	Kollakasroheliste lehtedega ja punase varrega pikaealine metsasammal. Kõrgus kuni 15 cm. Igihaljas püsik.
Leht	Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- kuni rohurohelised, veidi läikivad. Pikkus 2 (2,4) mm, laius 1,5 mm. Leherood puudub või on lühike ja kaheharuline. Okste ning varte tippudes on lehed pungataoliselt ligistunud.
Vars	Varred ebakorrapäraselt sulgjalt harunenud, tumepunased, veidi jäigad. Pikkus kuni 15 cm. Vanemad oksad on teravama tipuga.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Eosest moodustub eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Viljastatud munarakust areneb eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Eoskuprad on enam-vähem sümmeetrilised, pruunid, asetsevad varrel külgmiselt. Kujult on nad veidi kõverdunud, kuivanult rohkem. Eoskupar paikneb 2-2,5 cm pikkusel punakal harjasel.
Levik ja ohtrus	Levinud kõikidel mandritel peale Antarktise, väga sage.
Kasvukoht	Okas- ja segametsades maapinnal samblarindes, harvem kividel. Palu-, loo- ja nõmmemetsas, harvem laane-, raba- ja soometsas. Eelistavad kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti happelise ja huumusrikka mullaga. Ei talu puude võradelt langevat uhtevett.
Koht ökosüsteemis	Väga paljudele selgrootutele elu- ja talvituspaigaks (metsaprussakad, ämblikud jt.), aga ka loomade pesaehitusmaterjaliks (värvulised, närilised). Sageli kasvab koos laanikuga, kellega konkureerides jääb peale kuivemates, alla aga niiskemates kasvukohtades.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Harilik viherik, juuslehik, teravtipp. Viheriku vars on kollakas ning lehed palusambla lehtedest ümaramad, kohevalt ümber varre paigutunud. Varretipud on tömbid. Viherik kasvab lubjarikkamal mullal metsas ja niidul. Rohkem on ta levinud Lääne-Eestis. Suuruse, värvuse ja kahele poole hoiduvate okste poolest on palusammal sageli väga sarnane ka teravtipule ja juuslehikule. Nende liikide vahel aitab selgust tuua palusambla varre tipus olev “kulliküüs” ja punakaspruun vars. Juuslehiku heaks tunnuseks on lisaks veel ümara varrelehe tipus olev karvake.