Eestikeelne nimi	sirbik
Ladinakeelne nimi	Drepanocladus (Schimp.) Loeske
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Perekond sirbik kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tömpkaanikulised.
Eluvorm	Ühekojaline, kuni 10 cm (mõni liik kuni 25 cm) kõrgune tiheda vaibana kasvav sammal. Värvuselt kuivalt kollakasroheline, niiskelt heleroheline, läikiv.
Leht	Lehed on tugevasti ühekülgselt sirbitaoliselt kuni spiraalselt keerdunud ja mõnikord sügavate pikikurdudega. Lehe tipp on pikalt teritunud. Leherood ulatub üle lehe keskpaiga, kuid mitte päris tipuni. Leheserv on peensaagjas. Lehe pikkus 3-5 mm ja laius 0,8-1 mm.
Vars	Varred on suhteliselt nõrgad, lamavad või tõusvad, mitteharunevad või väheste sulgjalt asetsevate okstega. Nii varre kui ka okste tipud on haakjalt kõverdunud.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Neist moodustub eelniit, millest kasvavad taimed, millel arenevad suguorganid. Kui munarakk saab viljastatud, siis areneb eoskupar ja ilmuvad eosed, mille abil taim levib. Eoskuprad viltused (harva ka püstised), kitsa kaelaosaga, silinderjad, värvuselt punakaspruunid. Eosed valmivad kevadest suve lõpuni.
Levik ja ohtrus	Kosmopoliit, levinud kõigil mandritel, ka Antarktisel. Perekonna esindajad on Eestis sagedad.
Kasvukoht	Praeguses jaotuses sirbiku perekonna liigid kasvavad madalsoodes, niisketel niitudel, järvede kaldaõõtsikutel, harvem märgades metsades. Nad taluvad küllaltki hästi päikesevalgust, kuid on väga niiskuselembesed.
Koht ökosüsteemis	Sirbikud asustavad alasid, mis ei ole teistele taimedele eriti sobilikud kasvukohad.
Kaitse	Enamik liike pole Eestis ohustatud, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
	Vesisirbik ja harilik sanioonia. Vesisirbik on ka sirpjalt hoiduvate lehtedega ja kuulus varem suurde sirbikute perekonda. Nüüd on vesisirbikute perekonda eraldatud väga märgades kasvukohtades kasvavad sirbikud, mille lehererv on saagjas. Harilik sanioonia oli samuti varem sirbikute perekonnas. Tõelistest sirbikutest praeguses jaotuses eraldi, erineb ka sanioonia esiteks saagja leheserva järgi. Aga veel olulisem on kasvukoha erinevus. Kõdupuidul, tüvealustel ja kividel kasvab ainult harilik sanioonia, mitte ükski teine sirbik. Harilik sanioonia katab sageli kõdunevaid puutüvesid ja hoiab need niimoodi niisketena. Seega soodustab surnud orgaanilise aine lagundamist. Mõningatele putukatele on ka varjumispaigaks.