Eestikeelne nimi	soosammal
Ladinakeelne nimi	Paludella squarrosa (Hedw.) Brid.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tahuksamblalised, perekonda soosammal.
Eluvorm	Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5-15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas.
Leht	Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga. Leherood ei ulatu päris lehe tipuni. Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud. Lehe pikkus 2 mm ja laius kuni 1 mm. Lehed asetsevad varrel viierealiselt, laskuvalt kinnitunud.
Vars	Püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud vars. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrval. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas- kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Eoskupraid esineb harva. Harjase pikkus 3-6,5 cm, eoskupra pikkus 3-4 mm. Kujult on eoskupar piklik-munajas. Eosed kollased, valmivad suvel.
Levik ja ohtrus	Kasvab peamiselt arktilistel ja polaaraladel nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas, Islandil. Eestis levinud paiguti.
Kasvukoht	Kasvab väga niisketes kohtades, sageli päris vees: madalsoos, siirdesoos, rabas, järvede ja jõgede kallastel. Eelistab lubjarikast kasvukohta.
Koht ökosüsteemis	Sageli kasvab koos turbasamblaga.
Kaitse	Ohustab soode kuivendamine, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	On kasutusel vääriselupaikade (VEP) indikaatorina.