Eestikeelne nimi	harilik teravtipp
Ladinakeelne nimi	Calliergonella cuspidata (Hedw. ) Loeske
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tömpkaanikulised, perekonda teravtipp.
Eluvorm	Kahekojaline kuni 6-15 (20) cm pikkune sammal. Lamab maapinnal või on täiesti püstine. Värvuselt puhasroheline kuni kollakas või punakaspruunikas, läikiv.
Leht	Lehed on munajad, lühidalt teritunud tipuga ja terve servaga, veidi nõgusad. Leherood on kahekordne, kuid lühike või puudub hoopiski. Varre ja okste tippudes on lehed tihedalt vastu vart liibunud. Lehe pikkus kuni 2,5 mm, laius kuni 1,2 mm.
Vars	Varred on peaaegu korrapäraselt sulgjalt harunenud. Oksi on küllaltki palju, nad asetsevad enam-vähem ühes tasapinnas. Okste tipud on iseloomulikult teravnenud ja jäigad. Risoide ei esine.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Neist moodustub eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust areneb eoskupar ja valmivad eosed, mille abil taim levib. Eoskuprad on piklikud, kuivalt või eostest tühjenenult tugevasti kõverdunud ja vaolised, asuvad harjasel horisontaalselt. Harjas on 4-7 cm pikkune, purpurpunane. Eosed valmivad suvel.
Levik ja ohtrus	Levinud praktiliselt kogu Euroopas, kuid ka kõigil teistel mandritel peale Antarktise, Uus-Meremaal esineb. Eestis sage.
Kasvukoht	Niiskete kasvukohtade sammal, leidub madalsoos, soo-, lodu- ja lammimetsas, niiskemas salumetsas, sooniidul, madalatel järve- ja jõekallastel. Lubjalembene.
Koht ökosüsteemis	Kasvab sageli mätastel koos teiste taimedega, sageli tarnadega, sammaldest koos tüviksamblaga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Juuslehik, palusammal ja tömptipp. Erinevalt teravtipust on juuslehikul karvataoline lehetipp, palusamblal tume punakaspruun vars ja konksjalt kõverdunud võsu tipp. Tömptipud on samuti teravnenud varretippudega, kuid nad on suuremakasvulisemad ja kasvavad veel märjemates kohtades kui teravtipp.