Eestikeelne nimi	harilik tüviksammal
Ladinakeelne nimi	Climacium dendroides Web. & Mohr
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tüviksamblalised, perekonda tüviksammal.
Eluvorm	Kahekojaline, 5-12 (15) cm kõrgune läikiv kollakas- kuni pruunikasroheline sammal, meenutab väikest puukest.
Leht	Lehed esinevad nii okstel kui ka varrel. Oksalehed on piklikud kuni ovaalsed, ümardunud või tömbi tipuga, ülemises osas jämedalt saagja servaga, väikesed (kuni 2 mm pikad ja alla 1 mm laiad). Lehtedel on tugevad rood, mis ei ulatu siiski päris lehe tipuni. Kuival taimel asetsevad okstelehed katusekividetaoliselt, niiskel taimel on okstest püstiselt eemaldunud. Varrelehed on vähemärgatavad, väikesed soomusetaolised, tumepruunid.
Vars	Taimel on maa-alune vars, millest kasvavad välja maapealsed varred. Maa peal on püstine tugev vars, mille rohked oksad on koondunud ülemisse ossa. Oksad on ühtlaselt tipu suunas ahenevad.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Eosed idanevad soodsates tingimustes ja moodustub eelniit. Nendest arenevad isas- ja emastaimed. Viljastunud munarakust areneb harjas eoskupraga, milles valmivad eosed. Tavaliselt on taimed steriilsed, eoskupraid esineb harva. Eoskupar kuni 4 mm pikkune, läbimõõt umbes 1 mm. Eoskuprad on iseloomulikult püstised. Harjas 2-4 cm pikkune, punane. Eosed valmivad kevadel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Niisketes varjukates kohtades järve- ja jõekallaste läheduses ning kraaviservadel, puis- ja sooniitudel, siirdesoos, soo-, lodu- ja salumetsades.
Koht ökosüsteemis	Pakub katet samblas elavatele putukatele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimeliikide nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Eestis puuduvad. Sammal on hästi äratunav oma välimuse tõttu - sarnaneb väikese puuga, oksad koondunud püstise varre ülaossa.