Eestikeelne nimi	harilik kolmissõnajalg
Ladinakeelne nimi	Gymnocarpium dryopteris (L.) Newm.
Rahvapärased nimed	kolmisimar, maarjakanarik, maarjasõnajalg
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda naistesõnajalalised, perekonda kolmissõnajalg.
Eluvorm	Madal mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus 10-30 (40) cm.
Eoslad	Eoslad paiknevad eoskuhjades, mis asuvad üksteisest suhteliselt kaugel, lehe serva ligidal. Eosed on pruunid, neerjad, ogalise pinnaga, 0,03-0,04 mm pikad ja umbes 0,03 mm laiad. Eosed valmivad juulist septembrini.
Leht	Leht on kuni 40 cm pikk, suvehaljas, pehme ja rohtjas. Roots on lehelabast palju pikem, peaaegu paljas, vaid alusel on üksikud pruunikad sõkalsoomused. Lehelaba kinnitub rootsule peaaegu täisnurga all. Leht koosneb kolmest enam-vähem ühesuurusest osast, igas 6-9 lehekeste paari. Lehe alakülje serva lähedal on eoskuhjad. Lehepind on paljas.
Vars	Vars esineb maa-aluse risoomina.
Maa-alune osa	Risoom on peenike, tugevasti harunev. Selle nooremad osad on kaetud valkjate munajate sõkalsoomustega. Risoom on värvuselt läikivmust. Risoomist lähtuvad lisajuured on keskmiselt arenenud.
Paljunemine	Peamiselt levib vegetatiivselt risoomi abil, kuid uusi alasid kaugemal hõivab eoste abil. Eosest areneb roheline maapinnal kasvav eelleht, millel tekivad suguorganid. Uus taim saab alguse viljastunud munarakust.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Varjukates leht-, okas- ja segametsades (laane- ja salumetsas).
Koht ökosüsteemis	Täidab alustaimestiku rolli varjurikastes metsades. Võib moodustada suuri kogumeid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust. On metsakaunistaja oma kevadiste erksate heleroheliste lehtedega.
Sarnased taimed	Kilpjala kolmnurkne ja rõhtsalt rootsule kinnituv suur ja jäik liitleht sarnaneb välisilmelt kolmissõnajala lehega. Kilpjala leherootsud kasvavad sarnaselt kolmissõnajalale risoomist välja ühekaupa. Harilik kolmissõnajalg on pisut nagu kilpjala kordades vähendatud mudel. Kui kolmissõnajalg ei ole tavaliselt kõrgem kui 20 sentimeetrit, siis kilpjalg on sageli enam kui meetri kõrgune. Kolmissõnajala perekonnast kasvab Eestis veel paas-kolmissõnajalg, mis kasvabki paepragudes. Paas-kolmissõnajalal on tipmine leheke tunduvalt pikem kui külgmised, harilikul kolmissõnajalal on kolm võrdse suurusega lehekest.