Eestikeelne nimi	harilik soosõnajalg
Ladinakeelne nimi	Thelypteris palustris Schott
Rahvapärased nimed	sõnajalg, soosõnajalg
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda soosõnajalalised, perekonda soosõnajalg.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 15-50 (100) cm.
Eoslad	Eoslad kinnituvad lehe alumisele pinnale , neid katab väike neerjas loor. Algul varjab eoskuhjasid allapoole pöördunud leheserv. Eosed on pruunikaskollased, ümarad või neerjad, valmivad juulist septembrini, levivad nii tuule kui veega.
Leht	Lehed on suvehaljad, pika rootsuga, sõkalsoomusteta. Lehed on lihtsulgjad, lehekesi kummalgi küljel on 10-30. Lehekesed on sulglõhised, kinnituvad vahelduvalt. Eoste kandmise ajal on lehekeste servad alla käändunud ja paistavad nii kolmnurksetena. Tavaliselt on lehe pikkus alla 0,5 meetri, vahel kuni 1 m.
Vars	Vars esineb maa-aluse risoomina.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, roomav, värvuselt must, harunev ja rohkete juurtega. Sõkalsoomused on vaid harude tippudes, väikesed, süstjad.
Paljunemine	Paljuneb risoomi abil vegetatiivselt ja eostega. Eostest kasvavad rohelised mõlemasugulised eelehed, mis asuvad maapinnal. Selle alumisel küljel tekivad emas- ja isassuguorganid, milledes arenevad sugurakud. Liikuvad isassugurakud viljastavad liikumatu munaraku ja viimasest areneb uus taim.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka laiadel aladel Aasias ja Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Nii madal- ja siirdesoos kui rabas, ka soometsas, sageli kinnikasvavate järvede õõtskamaral, alati väga niiskes.
Koht ökosüsteemis	Kasvab äärmiselt märjas kasvukohas, on osa õõtsikutest.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Inimeste jaoks praktilist väärtust ei oma.
Sarnased taimed	Harilik soosõnajalg on väga sarnane harilikule metssõnajalale. Neid eristab üks väga hea tunnus: metssõnajala liitlehe kõige alumine lehekeste paar on selgesti tagasi käändunud (lehekeste tipud vaatavad maa poole), soosõnajala kõige alumine lehekeste paar hoiab samamoodi rõhtsalt (lehe rootsuga risti) nagu kõik teised lehekesed. Vähemal määral sarnaneb soosõnajalg ka sugasõnajala ja hapra põisjalaga. Nimetatud sõnajala liikidest kasvab soosõnajalg kõige märjemates ja habras põisjalg kõige kuivemates kasvukohtades.