Eestikeelne nimi kattekold
Ladinakeelne nimi Lycopodium annotinum L.
Rahvapärased nimed kaetserohi, reburaig, kuusekold, varesvarvas
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kollalised, perekonda kold.
Eluvorm Igihaljad roomavate ning tõusvate vartega eostaimed. Varre pikkus kuni 1,2 m.
Eoslad Eoslad asuvad ülejäänud varrest selgelt eristunud eospeana vahetult varre tipus ilma erilise kandjata, kuni 4 cm pikk. Eoslad on neerjad, mitmekihilise seinaga ja paiknevad üksikult eoslehtede ülemisel küljel. Eoslehed on kuni 3 mm pikad, algul kollakad, hiljem pruunikad, kujult ümarmunajad, lühikese tipuga. Eoste valmides avanevad eoslad lõhe abil kahe poolmena. Värvuselt kollakasvalged eosed valmivad augustis ja septembris.
Leht Lehed on värvuselt rohelised, igihaljad, väikesed (pikkus kuni 7 mm), lineaalsüstjad. Lehtede serv on peensaagjas, tipp suhteliselt lühidalt teritunud, jäik ning torkiv. Alumisel küljel paisatavad selgesti välja rood. Asetsevad varrel enamasti spiraalselt viie reana (harva kuni 8 rida), on varrest rõhtsalt eemalehoiduvad või allapoole käändunud. Eellehed mõlemasugulised, muguljad, klorofüllita, toituvad mükoriisa abil.
Vars Vars on roomav ja tõusev, haruneb korduvalt kaheks. Pikkus kuni 1,2 m. Oksad ulatuvad kuni 30 cm kõrgusele.
Maa-alune osa Varrel esinevad vähesed harunevad lisajuured.
Paljunemine Eostest moodustuvad mõlemasugulised eellehed, millel arenevad suguorganid. Ühtedes valmib suurel hulgal isasugurakke, liikuvaid spermatosoide, teistes igaühes üks munarakk. Viljastatud munarakust areneb uus taim. Eosed idanevad 6-7 a., eelehest kasvab uus taim 10-15 aastaga. Eelehe diameeter on kuni 2 cm, paksus kuni 8 mm. Eelleht areneb mullas.
Levik ja ohtrus Põhja- ja Kesk-Euroopas, Siberis, Kaug-Idas ning Põhja-Ameerikas. Eesti kõikjal sage.
Kasvukoht Niiskemates kuuse-, männi- ja segametsades. Palu-, laane-, lammi- ja soometsas. Eelistab niiskemaid poolvarjulisi kasvukohti. Rohurindes.
Koht ökosüsteemis Eellehed toituvad mükoriisa abil.
Kaitse Ainuke koldadest, mis pole Eestis kaitse all.
Kasutamine Igihaljaid varsi kasutatakse talvel pärgade ja vanikute punumiseks. Eoseid tarvitatakse meditsiinis samuti kui karukolla omi, kuid neid on taimel vähem ja veidi madalama kvaliteediga. Kasutatakse ravimpillide katmiseks ja puudrina imikute ning eriti tundliku nahaga täiskasvanutegi puhul. Eosed sobivad ka välgu ja ilutulestike tegemiseks, on plahvatusohtlikud. Varsi ja lehti on võimalik kasutada sinise värvi saamiseks.Indikaatorliik: massiline kattekolla levik metsas võib viidata metsa kuivendamisele.

Sarnased taimed

 Karukold. Kattekolla lehed asetsevad rõhtsalt ning on jäigatipulised, karukolla lehed on püstiselt kaldu ning lõpevad pehme valge karvakesega. Kattekolla eospeadel puudub varretaoline kandja ja need asuvad okste tippudes ühekaupa. Karukolla eospeadel on varretaoline kandja ja need kinnituvad okstele mitmekaupa. Kattekolla elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad, karukollal peamiselt männikud. Vähemal määral sarnaneb kattekold kõigi teiste kollaliste sugukonda kuuluvate taimedega, kes on aga kõik kattekollast märksa haruldasemad.