Eestikeelne nimi	(harilik) naistesõnajalg
Ladinakeelne nimi	Athyrium filix-femina (L.) Roth
Rahvapärased nimed	emasõnajalg, sõnajalg, metsasõnajalg
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda naistesõnajalalised, perekonda naistesõnajalg.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus 0,3-1 m.
Eoslad	Eoslad on koondunud eoskuhjadesse roheliste lehtede alumisel küljel. Eoskuhjad on hobuseraua- või komakujulised, neerjad või kriipsjad. Loor on püsiv, ripsmelise servaga. Eosed on kollakaspruunid, neerjad. Valmivad juunist septembrini.
Leht	Kuni 1 m pikkused suvehaljad lehed asetsevad lehtrina. Värvuselt on nad kollakas- või helerohelised, õrna välimusega, rohtjad, kahelisulgjad. Leheroots on tugev, 3-4 korda labast lühem, alusel laienenud. Roots on värvuselt alumises osas tumepruun ja ka kaetud pruunide süstjate sõkalsoomustega, ülaosas kollakas või harvem punakas, väheste sõkalsoomustega ning kujult renjas. Lehekeste hambad on teravad, kuid mitte ogaga.
Vars	Vars esineb üksnes risoomina.
Maa-alune osa	Risoom on lühike ja paks, püstise või viltuse asetusega, ülemises osas kaetud tumepruunide süstjate sõkalsoomustega.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt eostega. Eostest tekib soodsates tingimustes mõlemasuguline eelleht, mille alaküljel arenevad emas- ja isassuguorganid. Viljastatud munarakust kasvab uus taim.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga: kogu Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Väike-Aasias, kohati Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas, Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis üks tavalisemaid sõnajalgu, sage.
Kasvukoht	Varjukates metsades ja võsastikes. Salu-, laane-, lammi-, lodu- ja soometsas, madalsoos. Eelistab niiskemaid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Väga tavaline metsakoosluste alustaimestiku liik.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kaug-Idas on tarvitatud noori, veel sirgumata lehti kupatatult toiduks. Värskelt on mõrud. Koduloomadest söövad naistesõnajalga vaid kitsed. Risoomi on kasutatud paelusside väljutamiseks. Õrna lehestiku tõttu sobib ilutaimeks. Dekoratiivsed on ka kevadised veel lahti rullumata lehed.
Sarnased taimed	Naistesõnajalaga on vähemal määral sarnased mitmed haruldased sõnajala liigid. Naistesõnajalale kõige sarnasem ja sama tavaline on maarja-sõnajalg. Maarja-sõnajalal ehk rahvapäraselt meestesõnajalal on “jalad” (lehe roots) karvased (sõkalsoomustega kaetud). Naistesõnajalal on “jalgadel” (lehe rootsul) ainult vähesed “karvad” (sõkalsoomused).