Eestikeelne nimi	ohtene sõnajalg
Ladinakeelne nimi	Dryopteris carthusiana (Vill.) H. P. Fuchs
Rahvapärased nimed	sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sõnajalalised, perekonda sõnajalg.
Eluvorm	Mitmeaastane, osalt talvituvate lehtedega eostaim. Kõrgus kuni 0,8 (1) m.
Eoslad	Eoslad paiknevad eoskuhjades peamiselt ülemistel lehekestel kahe reana. Eoskuhjasid katab väike ja sageli hambulise servaga loor. Eosed on pruunid, neerjad, peenikeste nõelakujuliste paksenditega ja kamjate liistakutega kaetud. Valmivad juulis ja augustis.
Leht	Kahelisulgjad lehed on püstised ja jäigad ning asetsevad tihedate kimpudena. Pikkus kuni 0,8 (1) m, värvuselt helerohelised. Lehekesed on munajad kuni pikliksüstjad. Lehekeste alumine paar on vastakud ja teistest veidi rohkem eemaldunud, teised vahelduvalt. Lehekeste servad on saagja ogateravate hammastega. Leheroots on pikk ja peenike, värvuselt rohekas või kollakas. Selle ülemine osa on sügavalt renjas ja väheste sõkalsoomustega, alumine osa on aga rohkete ühtlaselt värvunud kahvatupruunide sõkalsoomustega.
Vars	Vars esineb risoomina.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, asetseb mullas poolviltu või horisontaalselt. Risoomi vanemad osad on tihedalt kaetud vanade lehtede tüügastega, nooremad sõkalsoomustega.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt eoste abil, kuna risoom on üsna lühike. Eostest areneb mõlemasuguline eelleht. Selle alumisel küljel arenevad emas- ja isassuguorganid. Neis valmivad sugurakud. Viljastunud munarakust areneb uus taim.
Levik ja ohtrus	Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Kesk-Aasia mäestikes ja Põhja-Ameerika idaosas. Eestis sage.
Kasvukoht	Metsades ja võsastikes, eelkõige salu-, laane- ja rabametsas. Eelistab poolvarjulisi ja poolniiskeid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Tavaline alustaimestiku taim metsakooslustes.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Risoomi kasutatakse ravimtaimena ekstrakti valmistamiseks. See aitab pael- ja laiusside vastu. Risoomid on väikesed, kuid taim on sage, mistõttu omab ravimtaimena ka praktilist väärtust. Risoomis sisalduvad toimeained on samad kui maarja-sõnajalal, mõnedel andmetel on neid ohtese sõnajala risoomis isegi palju rohkem. Kuid nii on ka mürgistuseoht tunduvalt suurem ja ravimi annustamisel peab olema ettevaatlik ja täpne. Mürgistusnähtude korral anda esmaabiks veega segatud peenestatud sütt ja kutsuda koheselt arstiabi. Halvemal juhul võib mürgistus lõppeda õhupuuduse, naha ja limaskestade siniseksvärvumise, teadvusetuse ning surmaga. Kergematel juhtudel esineb oksendamine, kõhulahtisus ja peapööritus ning -valu.
Sarnased taimed	Ohtese sõnajala nimi viitab ohetele, teisisõnu, torkavatele või torkivatele lehtedele. Lisaks ohtesele sõnajalale kasvavad Eestis ka üliharuldased sõnajalad perekonnast astelsõnajalg - nemadki on natuke sarnaste lehekestega, mis ogatippudega. Üldkujult meenutavad astelsõnajalad pigem maarja-sõnajalga. Lehe üldkujult meenutab ohtene sõnajalg kõige enam laiuvat sõnajalga. Nii ohtene kui laiuv sõnajalg on Eesti metsades tavalised liigid.