Eestikeelne nimi | soo-osi | |
Ladinakeelne nimi | Equisetum palustre L. | |
Rahvapärased nimed | konnaosi, kuusk-jalg, lips-hein, lius-osjad | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. | |
Eluvorm | Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete võsudega eostaim. Võrsed kuni 30 (60) cm kõrged. | |
Eoslad | Eoslad varretud, 5-12-kaupa eoslehe alumisel küljel. Eospea koosneb ainult eoslehtedest, need on kuuekandilised, kilpjad. Eospea pikkus kuni 3 cm, on sageli täidetud teljega, värvuselt mustjas, tipp tömp. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed kerajad, sisaldavad klorofülli. Eosed valmivad juunist septembrini. Tuullevija. | |
Leht | Lehed on väikesed ja kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku, vahelduvalt hiljem tupe alusest läbitungivate okstega. Lehtede tuped kuni 1,2 cm pikad, hambaid 6-10, need on laisüstjad, mustjaspruunid, laia kileja äärisega. Eellehed enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised, korrapäratult harunenud või lamedate väljakasvudega. Isaseellehed emaseellehtedest väiksemad ja vähem harunenud. | |
Vars | Vars on selgesti lüliline, kandiline (5-12 kanti), sõlmevahed seest õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, veidi kare, värvuselt roheline. Vagudes on õhulõhed. Varre rakud ränirikkad, mistõttu karedad. Eospäid kandavad ja eospeadeta varred ilmuvad ühel ajal, on ühesugused. Oksad võivad nii olla kui ka puududa, tavaliselt harunemata, püstised. Osa varrest esineb maa-aluse risoomina. | |
Maa-alune osa | Risoom on tugevasti harunev, sile, ilma keskkanalita, väga pikk, värvuselt läikiv-must. Mõned harud moondunud ümarateks või pirnjateks mugulateks. Risoomi harud on püstised ja jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, on tugevasti harunenud. | |
Paljunemine | Paljuneb
peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, kuid vähem ka
suguliselt. Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka
jätket: elateeri. Need tõmbuvad niiske ilmaga kokku, kuivaga
aga rulluvad lahti ning aitavad eose tuule abil levida. Eosed
idanevad kiiresti, neist arenevad eellehed. Eellehel
moodustuvad suguorganid (anteriidid ja arhegoonid), milles
valmivad emas- ja isassugurakud. Kui isassugurakk jõuab
emassugurakuni ning viljastab selle, siis hakkab kasvama uus
osjataim |
|
Levik ja ohtrus | Peaaegu kogu Euroopas, ka Põhja-ja Kesk-Aasias, Jaapanis, Ees-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage. | |
Kasvukoht | Soodes, turbaaukudes, veekogude kallastel, niisketele niitudel ja karjamaadel, umbrohuna soode lähedal põldudel. Lodu-, lammi-, raba- ja soometsas, madal- ja siirdesoos, sooniidul. Alati niisketes kasvukohtades. | |
Koht ökosüsteemis | Soode lähedal põldudel tüütav umbrohi raskesti hävitatava sügavale mulda tungiva risoomiga. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Taim on mürgine, eriti ohtlik sarvloomadele ja sigadele, ka hobustel esineb mürgistusi. | |
Sarnased taimed | Soo-osi sarnaneb ennekõike põldosjaga. Mõlemad on tavalised, ühte nägu ja kasvu taimed, mõlemad võivad teatud tingimustel käituda umbrohtudena. Soo-osi kasvab alati niisketel kasvukohtadel. Soo-osjaga sarnastes kasvukohtades kasvab konnaosi, kes on suurem ja siledate vartega taim. Soo-osjaga sarnaneb ka harva kohatav kallasosi - nende kahe eristamiseks tuleb aga juba vaadata peenemaid tunnusid, näiteks varre ristlõike ehitust. |