| Eestikeelne
nimi |
soo-osi |
 |
| Ladinakeelne
nimi |
Equisetum palustre
L. |
| Rahvapärased
nimed |
konnaosi, kuusk-jalg,
lips-hein, lius-osjad |
| Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda
osjalised, perekonda osi. |
| Eluvorm |
Mitmeaastane
suvehaljaste maapealsete võsudega eostaim. Võrsed kuni 30 (60)
cm kõrged. |
| Eoslad |
Eoslad
varretud, 5-12-kaupa eoslehe alumisel küljel. Eospea koosneb
ainult eoslehtedest, need on kuuekandilised, kilpjad. Eospea
pikkus kuni 3 cm, on sageli täidetud teljega, värvuselt
mustjas, tipp tömp. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed kerajad,
sisaldavad klorofülli. Eosed valmivad juunist septembrini.
Tuullevija. |
| Leht |
Lehed on
väikesed ja kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena
kokku, vahelduvalt hiljem tupe alusest läbitungivate okstega.
Lehtede tuped kuni 1,2 cm pikad, hambaid 6-10, need on
laisüstjad, mustjaspruunid, laia kileja äärisega. Eellehed
enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised, korrapäratult
harunenud või lamedate väljakasvudega. Isaseellehed
emaseellehtedest väiksemad ja vähem harunenud. |
| Vars |
Vars on
selgesti lüliline, kandiline (5-12 kanti), sõlmevahed seest
õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, veidi
kare, värvuselt roheline. Vagudes on õhulõhed. Varre rakud
ränirikkad, mistõttu karedad. Eospäid kandavad ja eospeadeta
varred ilmuvad ühel ajal, on ühesugused. Oksad võivad nii olla
kui ka puududa, tavaliselt harunemata, püstised. Osa varrest
esineb maa-aluse risoomina. |
| Maa-alune
osa |
Risoom on
tugevasti harunev, sile, ilma keskkanalita, väga pikk,
värvuselt läikiv-must. Mõned harud moondunud ümarateks või
pirnjateks mugulateks. Risoomi harud on püstised ja jagunevad
maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Juured
kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, on tugevasti harunenud. |
| Paljunemine |
Paljuneb
peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, kuid vähem ka
suguliselt. Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka
jätket: elateeri. Need tõmbuvad niiske ilmaga kokku, kuivaga
aga rulluvad lahti ning aitavad eose tuule abil levida. Eosed
idanevad kiiresti, neist arenevad eellehed. Eellehel
moodustuvad suguorganid (anteriidid ja arhegoonid), milles
valmivad emas- ja isassugurakud. Kui isassugurakk jõuab
emassugurakuni ning viljastab selle, siis hakkab kasvama uus
osjataim
|
| Levik ja
ohtrus |
Peaaegu
kogu Euroopas, ka Põhja-ja Kesk-Aasias, Jaapanis, Ees-Aasias
ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage. |
| Kasvukoht |
Soodes,
turbaaukudes, veekogude kallastel, niisketele niitudel ja
karjamaadel, umbrohuna soode lähedal põldudel. Lodu-, lammi-,
raba- ja soometsas, madal- ja siirdesoos, sooniidul. Alati
niisketes kasvukohtades. |
| Koht
ökosüsteemis |
Soode
lähedal põldudel tüütav umbrohi raskesti hävitatava sügavale
mulda tungiva risoomiga. |
| Kaitse |
Ei kuulu
kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasutamine |
Taim on
mürgine, eriti ohtlik sarvloomadele ja sigadele, ka hobustel
esineb mürgistusi. |
| Sarnased taimed |
Soo-osi
sarnaneb ennekõike põldosjaga. Mõlemad on tavalised, ühte nägu
ja kasvu taimed, mõlemad võivad teatud tingimustel käituda
umbrohtudena. Soo-osi kasvab alati niisketel kasvukohtadel.
Soo-osjaga sarnastes kasvukohtades kasvab konnaosi, kes on
suurem ja siledate vartega taim. Soo-osjaga sarnaneb ka harva
kohatav kallasosi - nende kahe eristamiseks tuleb aga juba
vaadata peenemaid tunnusid, näiteks varre ristlõike ehitust. |