Eestikeelne nimi	suga-sõnajalg
Ladinakeelne nimi	Dryopteris cristata (Hoffm.) A. Gray
Rahvapärased nimed	sõnajalg, muarjasõnajalg
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sõnajalalised, perekonda sõnajalg.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 0,2-0,4 (0,8) m.
Eoslad	Eoslad paiknevad kitsamate roheliste lehtede alumisel pinnal. Eoslad on suured, hiljem isegi üksteisega kokku puutuvad. Loor neerjas, terveservaline. Eosed pruunid, valmivad juulist septembrini.
Leht	Lehed kasvavad hõreda kimbuna. Lihtsulgjas, sulglõhiste või sulgjaguste lehekestega. Alumised lehekesed on teistest eemaldunud, kinnituvad harilikult vastakult, ülemised vahelduvalt. Lehe pikkus kuni 0,4 (0,8) m. Steriilsed lehed on laiemad kui eoslaid kandvad lehed. Eospesasid kandvatel lehtedel on roots peaaegu laba pikkune, murduv, sügavalt renjas, alumises osas tihedalt kaetud sõkalsoomustega. Steriilsetel lehtedel on roots lühem kui eosleid kandvatel lehtedel.
Vars	Vars esineb maa-aluse risoomina.
Maa-alune osa	Risoom piklik, horisontaalne või tõusev, vanemas osas tihedalt kaetud lehtede tüügastega, nooremas osas sõkalsoomustega.
Paljunemine	Paljuneb eoste abil. Sobivas kohas idaneb eos ja kasvab maapealne roheline eelleht. Selle alaküljel tekivad suguorganid, milles küpsevad sugurakud. Viljastunud munarakust areneb uus taim.
Levik ja ohtrus	Levinud Põhja-, Kesk- ja Lääne-Euroopas, Lääne-Aasias ja Põhja-Ameerika idaosas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab nii madal- kui siirdesoos ja rabaservadel ning soometsas. Eelistab niiskemaid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Kasvab soometsades rohurindes.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja, ohustavad soode kuivendamine, turba tootmine ja metsamajanduslik tegevus.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Eestis kasvab nii suurt kui väikest kasvu sõnajalgu. Suga-sõnajalg on üks tavalisemaid väikeste sõnajalgade hulgas. Suga-sõnajalaga sarnastes niisketes kasvukohtades kohtab väikestest veel näiteks harilikku soosõnajalga ja harilikku metssõnajalga. Väikest kasvu sõnajalad kasvavad tihti ka kivimüüridel ja rändrahnudel. Taolistest hulgas on tavalisemad kivi-imar ja habras põisjalg.