Pleurokokk
(Pleurococcus vulgaris)

Pleurokokk on üherakuline rohevetikas, kelle üksikisendid on sageli omavahel väikesteks rühmadeks liitunud. Kui tavaliselt peetakse vetikaid veetaimedeks (sellest ka nende nimi), siis pleurokokk on hea näide sellest, et vetikad ei pea tingimata vees elama. Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Kes on loodusvaatleja pilguga metsas ringi jalutanud, see on kindlasti märganud, et paljudel puude tüvede alusel on säravroheline kirme. Kuna see on roheline, siis ei saa tegu olla samblikega. Selle rohelise kirme moodustavadki pleurokokid.

Roheline kirme niisketel pindadel paistab ühe tervikuna, nagu oleks tegu valesti värvunud kooriksamblikuga. Tegelikult aga koosneb see kirme tuhandetest imepisikestest üherakulistest vetikatest. Üksiku pleurokoki välimust saab uurida vaid mikroskoobi abil. Mikroskoobis võib näha ümaraid paksukestalisi rohelisi rakukesi. Paks kest aitab pleurokokil õhu käes niiskust säilitada.

Pleurokokk paljuneb pooldumise teel. Sageli ei eraldu moodustunud tütarrakud üksteisest ja nii moodustuvad pleurokokkide rühmad. Sellesse kuuluvad rakud võivad uuesti poolduda ja nii moodustuvad mõnikord isegi korrapärased rakuniidid. Teadlaste huvi pleurokokkide vastu on eriti suur seepärast, et ilmselt põlvnevad õistaimede kauged eellased ürgsetest pleurokokitaolistest rohevetiktaimedest.