Eestikeelne nimi	põisadru
Ladinakeelne nimi	Fucus vesiculosus L.
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub riiki stramenopiilid, hõimkonda Ochrophyta, sugukonda adrulised.
Eluvorm	Hulkrakne, rohkesti korrapäraselt kaheks haruneva tallusega merevetikas. Pikkus kuni 75 cm.
Väliskuju	Rohkesti korrapäraselt kaheks haruneva tallusega pruunvetikas. Kinnitub erilise kinnitumisketta abil veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist tallusest veidi heledamad põiekesed, mis aitavad taimel vees püsti seista.
Paljunemine	Paljuneb ainult suguliselt. Paljunemisorganid paiknevad talluse tipus, mis on paksenenud ja heledama värvusega.
Levik ja ohtrus	Laialt levinud kogu maailmas. Eesti kõige tavalisem merevetikas.
Kasvukoht	Kasvab mere rannikuvööndis kinnitunult põhjale või põhjas olevatele esemetele.
Koht ökosüsteemis	Meres on põisadru varjepaigaks mitmesugustele veeloomadele. Rannikule uhutud vallid võivad olla elupaigaks nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on mineraalaineterikas ja hea väetis paeklibustele põldudele. Väetiseks kasutatakse ka komposteeritud põisadru. Ajalooliselt kasutatud joodi allikana.