Vesijuus on hulkrakne niitjas rohevetikas. Tema pikki rohelisi juustetaolisi taimeniite võib kohata jahedaveelistes ojades ja jõgedes. Ehkki üksikud niidid on väga pikad ja peenikesed, on need vastupidavad isegi tugevale veevoolule. Ühe taimeniidi läbimõõt on alla 0,05 mm. Vesijuukse rakkudes on näha vöökujulised kromafoorid. Veekogudes on vesijuus hästi nähtav tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus.

Vesijuukse edukale paljunemisele viitab ka tema lopsakas kasv. Ta võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka suguliselt. Vegetatiivseks paljunemiseks on kaks erinevat võimalust. Kõige lihtsamaks võib pidada üksiku niidi jagunemist väiksemateks osadeks. Iga tekkinud pisike niidijupike võib sobiva koha leides kinnituda ja anda alguse uuele vesijuuksetaimele. Natuke keerulisem paljunemisviis on rändeostega. Erinevalt niidijupikestest saavad need omal jõul viburite abil sobivat kasvupaika otsida. Suguline paljunemine on seotud sugurakkude tekke ja päriliku materjali vahetamisega.

Inimesele on vesijuus tähtis veekogude puhastaja. Selle taime abil saab hinnata ka veekogu puhtust. Kui veekogus on toitaineid palju, siis vesijuus seal ei kasva. Seega on oht, et vesijuukse senine sagedane esinemine meie veekogudes võib väheneda, sest veekogud on üha rohkem saastunud. Saab kasutada kalapüügil söödana.