|
|
|
Kui palju on Eestis kahepaikseid?
Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid. Nad kuuluvad 2 seltsi ja 4 sugukonda. Erinevatest kahepaiksete rühmadest saate ülevaate Eesti kahepaiksete süstemaatilisest nimestikust.
Millised kahepaiksete liigid on Eestile iseloomulikud?
Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka tähnikvesilik ja harilik kärnkonn.
Harivesilikku ja rabakonna kohtab Eestis järjest vähem. Hoopis kehvasti läheb aga mudakonnal, rohe-kärnkonnal ja kõrel.
Kus Eesti kahepaiksed elavad?
Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Samas on paljudel konnadel väga spetsiifilised nõudlused sigimisveekogu osas. Osad konnad, näiteks tiigikonn, viibivad vees või selle läheduses kogu elu, paljud aga käivad veekogudes ainult sigimas ja veedavad ülejäänud osa aastast kuival maal.
Osad konnad elutsesid vanasti sageli inimeste ja talude läheduses - aiamaadel leidus sobivat pehmet pinnast, linaleotustiikides sai aga sigida. Et aga talumajapidamisi on jäänud väga väheks, on nendega koos kadunud ka paljud konnad.
Kõre tunneb end kõige paremini rannikuluidetel ja hõreda taimestikuga rannakarjamaadel, liiva- ja kruusakarjäärides.
Milles seisneb Eesti kahepaiksete tähtsus?
Eestis kahepaikseid toiduks ei tarvitata. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Samuti on nad olulised keskkonnatingimuste indikaatorid. Kui konni pole, on alust kahtlustada, et veekogu on liiga reostunud või on veerežiim inimeste poolt tundmatuseni muudetud.
Millised tegurid mõjutavad Eesti kahepaikseid?
Suureks ohuks meie kahepaiksetele on sobivate elupaikade, sh kudemisveekogude kadumine või kvaliteedi langus.
Samas võib vahel ka intensiivselt majandatavatel maastikel leiduda osadele kahepaiksete liikidele häid elutingimusi. Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km. Enamiku kahepaiksete liikumisraadius oma kudemisveekogu ümber on nimelt 0,6-1 km.
Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis.