Mäger

Liiginimi eesti keeles. Mäger
Liiginimi ladina keeles Meles meles L.
Rahvapäraseid nimesid Mäger, melesk
Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm. Saba pikkus ~24 cm
Kehamass 10...18 kg, sügisel kuni 25 kg
Levik Levinud vaid mandri-Eestis, arvukam lõunaosas. Üldiselt levinud peaaegu terves Euroopas (v.a. Skandinaavia), Kesk-Aasias, Siberi ja Kaug-Ida lõunaosas, Jaapanis, Korea poolsaarel
Arvukus ~ 2000 isendit
Elupaik ja -viis Elupaigaks on leht- ja segametsad, ka okasmetsad, rabasaared, metsatukad kultuurmaastikus, määravaks tingimuseks soodus reljeef urgude kaevamiseks. Tugevasti urgudega seotud videviku- ja ööloom. Elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos. Talveunes nov.-dets. kuni veebr.-märts.
Toitumine Segatoiduline. Toitub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust.
Sigimine Jooksuaeg juunis-juulis, vahel ka varem kevadel. Poegib üks kord kahe aasta jooksul, kuna pojad veedavad esimese talve emaga koos. Poegade arv 1...6.
Areng Tiinuse kestus sõltuvalt paarumisajast 10...12 kuud või rohkem. Pojad sünnivad märtsis-aprillis. Sündides on nad abitud, kehamass 70...130 g. Silmad avanevad 35 päevaselt. Imetamine kestab 2...2,5 kuud. Iseseisvuvad järgmisel suvel, suguküpseks saavad emased kahe- isased kolmeaastaselt. Eluiga 15 (18) aastat.
Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks juhuslikult hunt ja ilves. Inimene on kasutanud karvu pintslite valmistamiseks ja rasva rahvameditsiinis. Karusnahk väärtust ei oma. Kasulik kahjurite hävitajana.
Ohustatus ja kaitse Ohustab urgude lõhkumine, häirimine, varem ka küttimine. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri