Pähklinäpp

Liiginimi eesti keeles Pähklinäpp
Liiginimi ladina keeles Muscardinus avellanarius L.
Rahvapäraseid nimesid Pole teada.
Kehamõõtmed Tüvepikkus 7...9 cm, saba 5...8 cm
Kehamass 15...35 (keskmiselt 27) grammi
Levik Eestis ja maailmas Suurbritanniast Vahemereni, kogu Euroopas. Eestis levila piiril. Siiani viimased kindlad andmed sajandi alguses Lõuna-Eestist. Hiljem on üksikuid suusõnalisi teateid.
Arvukus Eestis Üliharuldane
Elupaik ja -viis Elab tiheda alusmetsaga leht- ja segametsades põõsarindes. Suveks valmistab rohust keraja pesa 1...2 meetri kõrgusele maapinnast puu- või põõsa okstesse. Talvel peituvad maa-alustesse varjepaikadesse (kändude jms. alla), kus septembri lõpust aprillini magavad talveund. Suvel õhutemperatuuril alla 15 °C langeb külmatardumusse. Aktiivne on öösiti.
Toitumine Eelistab taimset toitu: pähklid, tammetõrud, marjad. Ära ei ütle ka putukatest.
Sigimine Tiinus kestab 22…24 päeva. Pesakonnas on 2…4 (harva 7) poega. Eestis on tõenäoliselt üks pesakond aastas, mis sünnib juuni- või juulikuus. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad.
Areng Silmad avanevad poegadel kahenädalaselt. Poegi imetatakse kuu aega. Pojad iseseisvuvad pooleteise kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel aastal. Elavad keskmiselt kolme aasta vanuseks.
Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased on pisikiskjad ja kakud. Vähese arvukuse tõttu Eestis mõju ei oma.
Ohustatus ja kaitse Haruldase liigina kantud kaitstavate liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri