Koduhiir

Liiginimi eesti keeles Koduhiir.
Liiginimi ladina keeles Mus musculus L.
Rahvapäraseid nimesid Majahiir.
Kehamõõtmed Tüve pikkus 70…104 mm.
Kehamass Kehamass kuni 34 g.
Levik Eestis ja maailmas Koduhiir on inimkaasleja ning levinud üle kogu maailma. Ta puudub vaid inimeste poolt hõredalt asustatud Kaug-Põhja piirkondades. Eestis on levinud kõikjal.
Arvukus Eestis Arvukus sõltub inimasustuse tihedusest.
Elupaik ja -viis Talvel elab vaid hoonetes, suveperioodil ka asulate lähedal põldudel, aedades ja võsades. Elab väikese perena, kuhu kuuluvad üks isasloom, 2…3 emast ning nende järglased.
Toitumine On segatoiduline, valdavalt toitub inimese ja loomade toidust ja jäätmetest, looduses sööb rohelisi taimeosi, seemneid, teravilja ja putukaid. Kogub ka väikseid tagavarasid.
Sigimine Hoonetes sigib aastaringselt - 5…8 korda aastas, looduses vaid suvekuudel, aprillist oktoobrini - 2…3 korda suve jooksul. Pesakonnas on 3…8 (rekordiliselt 21) poega.
Areng Tiinus kestab 21 päeva. Pojad on sündides paljad ja pimedad ning kaaluvad kõigest 1 g, nende silmad avanevad 12…15 päeva vanuselt ja imetamine kestab 18 päeva. Pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 2 kuu vanuselt. Eluiga on looduses keskmiselt 3 kuud, maksimaalselt 2 aastat.
Koht ökosüsteemis Loodudes on vaenlasteks väikesed kärplased, rebane ja metssiga, kullid ja kakud. Meditsiinis kasutatakse katseloomana valget laborihiirt, kes on koduhiire albinootiline vorm.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri