| Liiginimi eesti
keeles |
Kasetriibik |
| Liiginimi
ladina keeles |
Sicista
betulina
|
| Suurus |
Tüvepikkus 50-80 mm, saba 76-110 mm.
Kaal 4,5-13 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud Euraasia
põhjaosa metsavööndis, Euroopas eelkõige idaosas. Levila
läänepiir jääb Norrasse, lõunapiir Rumeeniasse. Venemaal
ulatub levila Baikali järveni. Mandri-Eestis laialt levinud,
saartel puudub.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Asustab
üleminekulisi elupaiku - metsaservad ja häilud, tiheda
rohurindega metsad, puisniidud, niidud ja aiad. Suvel pigem
niitudel või märgaladel, talvel metsas. Liigub maapinnal aga
võib ka puuokstel või rohttaimedel ronida. Öise aktiivsusega.
Magab talveund.
|
| Toitumine |
Sööb seemneid,
marju, õisi ja pungi, loomsest toidust putukaid, tigusid,
ämblikke ja vihmausse.
|
| Sigimine |
1 pesakond aastas.
Viljastumine mais-juunis, tiinus kestab umbes 1 kuu. Pojad
sünnivad suve keskel, pesakonnas on 3-8 (kuni 11) poega.
|
| Kasv ja areng |
Sünnivad pimedana,
silmad avanevad 1 kuu vanuselt, siis on nad juba ka võimelised
ronima ja tahket toitu närima. Imetamine kestab 5 nädalat.
Iseseisvuvad 1,5 kuu vanuselt, perekond laguneb augustis.
Suguküpseks saavad järgmisel kevadel. Eluiga looduses kuni 3
aastat, tavaliselt elavad vaid ühe sigimisperioodi.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei ole Eestis kaitse all ja üldiselt
on nii meil kui ka globaalselt soodsas seisundis. Looduslikeks
vaenlasteks on röövlinnud ja väikekiskjad. Inimtekkelistest
teguritest võib ohustada intensiivne põllu- ja metsamajandus. |