Kasetriibik

Liiginimi eesti keeles Kasetriibik
Liiginimi ladina keeles Sicista betulina (Pall.)
Rahvapäraseid nimesid Ei ole teada.
Kehamõõtmed Tüvepikkus 6...8 cm, sabapikkus 8,5...10 cm
Kehamass 5...15 grammi
Levik Eestis ja maailmas Levinud Kesk-Euroopast Baikalini. Eestis esineb hajusalt pea kogu mandril.
Arvukus Eestis Vähearvukas
Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab niiskeid, tiheda alusmetsaga lammi-, leht- ja segametsi. Elavad ja toitu otsivad pehkinud kõrgetes kändudes, mille koore alla närivad pikki käike. Nendel käikudel on vaid üks avaus, mis suletakse kooretükiga. Septembrist maini veedab talveunes. Suveperioodil võib jahedate ilmade korral esineda külmatardumust. Aktiivseks muutuvad pimeduse saabudes.
Toitumine Peamise toidu moodustavad kasetriibikul putukad (peamiselt sipelgate ja mardikate vastsed), kuid nad söövad ka mitmesuguste taimede pungi ja seemneid.
Sigimine Tiinus kestab kasetriibikul ~30 päeva (pikkus oleneb õhutemperatuurist). Poegib ühe korra aastas, tavaliselt juunis või juulis. Pesakonnas on enamasti 4…5 (harva ka 3…9) poega.
Areng Poegi imetatakse üle kuu aja, nägijateks saavad nad kuuvanuselt. Noored kasetriibikud iseseisvuvad 1,5 kuu vanuselt. Suguküpseteks saavad nad ühe aasta vanuselt. Elavad nad tavaliselt ühe sigimisperioodi, aga võivad erandjuhtudel sigida ka kuni kolm korda.
Koht ökosüsteemis Kasetriibik on toiduks mitmetele pisikiskjatele nagu nirk, kärp ning samuti kakkudele.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu Eesti kaitsealuste liikide nimekirja.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri