Mutt

Mutt on rotisuurune silinderja kehaga loom, kes kuulub putuktoiduliste seltsi. Ta on kohastunud eluks maa all, kaevates sinna käike oma suurte, labidakujuliste, väljapoole pööratud esijäsemete abil. Mullas toitumiseks on tal pikk ja painduv kärss. Maa all elava loomana on mutil ülimalt arenenud kompimismeel. Nägemis- ja kuulmismeelest tal aga palju kasu pole, mistõttu on tema silmad ja kõrvad taandarenenud (tillukesi silmi katab nahakurd ning väliskõrvad puuduvad). Muttide karvkate on tihe ja sametiselt pehme - nimelt on neil vaid aluskarv ja pealiskarv puudub. Värvuselt on nad enamasti mustad, kuid võib esineda ka halle, pruune või isegi valgeid isendeid.

Maailmas on teada 39 liiki mutlasi, kuid euroopa mutt on Eesti ainuke mutiliik, kusjuures tegu on Euroopas endeemse liigiga. Nad on levinud Suurbritanniast Uuraliteni ja põhja-lõuna suunal Kesk-Soomest Balkani poolsaareni. Eestis on mutt arvukas ja tavaline liik kogu mandrialal, kuid saartel neid ei leidu. Nad asustavad sageli inimmõjuga maastikke, näiteks aedu, parke, heinamaid ja karjamaid, kuid võivad elada ka metsas. Oluline on mulla mõõdukas niiskustase ja toidubaasi rohkus. Muti põhitoiduks on vihmaussid, kuid ta sööb ka putukaid ja nende vastseid, tigusid ning väikeseid selgroogseid. Kuna talveund mutt ei maga, kogub ta talve üleelamiseks toiduvarusid. Peamiseks toiduvaruks on vihmaussid, kuid et vältida nende roiskumist, ei hoiustata neid surnult, vaid halvatakse toksilise sülje abil.

Peamiselt näevad inimesed nende elutegevuse jälgi arvukate mullahunnikute näol, mis on urusüsteemist välja lükatud. Muti mullahunnikut saab eristada mügri omast selle järgi, et muttidel paikneb käigu avaus hunniku keskel ja on suunaga otse alla, mügri käik on aga kaldu ja avaus paikneb kuhila servas. Enamik muti toitumiskäike asub 1-5 cm sügavusel ning neid uuendatakse pidevalt. Talvel tegutseb ta sügavamates tunnelites, mis läbi ei külmu. Muti pesakamber asub 10-70 sügavusel maa all ja selle läbimõõt on 12-25 cm. Kambri võib ta vooderdada maapinnalt kogutud kuivanud rohu, lehtede ja samblaga. Sellest väljub mitu käiku ja seda ümbritseb keerukas käikude süsteem.

Muttide jooksuaeg on aprilli lõpus või mai alguses. Juunis sünnib 2-7 (kuni 12) poega, kes on esimestel elunädalatel karvutud. Nende eest hoolitseb vaid emasloom, imetades neid 4-5 nädalat. Juba varsti pärast seda lahkuvad noorloomad ema tunnelisüsteemist. Kuigi mutid väldivad üldjuhul maapinnal liikumist, siis uut territooriumi otsivad noorloomad teevad seda sageli. Sellel ajaperioodil varitseb neid hulganiselt ohte - otsese päikese käes võivad nad väga kiiresti üle kuumeneda hukkuda. Samuti on nad kergeks saagiks rebastele, kärplastele, metsseale ja röövlindudele.

Mutt ei ole Eestis looduskaitse all ning on soodsas seisundis ja arvukas liik. Vanasti oli muttide küttimine väga populaarne, et saada nende ülimalt pehmet nahka, tänapäeval tehakse seda minimaalselt. Küll aga vaenavad paljud inimesed mutte nende murule või põllule tekitatud mullahunnikute tõttu. Siiski on mutt kasulik loom, kes sööb kahjureid ning kobestab mulda.