Metskits - täiendav info

Metskits

Liiginimi eesti keeles Metskits.

Liiginimi ladina keeles Capreolus capreolus

Rahvapäraseid nimesid Kabris, kaber, hirves.

Suurus Tüvepikkus 100-120 cm, õlakõrgus 65-80 cm. Kaal 25-35 kg.

Levik ja arvukus
Levinud kogu Euroopas (v.a. Iirimaa ja Island), idapiir jääb umbes Volga jõe juurde. Levinud üle kogu Eesti, arvukas nii mandril kui suurematel saartel. Siinne arvukus võib olla üle 60 000 isendi.

Elupaik ja eluviis
Väga erinevates metsatüüpides, eelistab mosaiikset avatud maastikku. Suviti eelkõige segametsades, talvel eelistab avatumaid okasmetsi. Osades piirkondades võib elutseda ka metsastepis ja mägedes. Sotsiaalne struktuur sõltub aastaajast. Suvel on üksiku või perekondliku, talvel aga karjalise eluviisiga. Karjas võib olla mitukümmend isendit.

Toitumine Taimtoiduline. Suvel eelistab rohttaimi, vähese lume korral toitub pigem puhmastest ja paksu lumega puude ja põõsaste võrsetest. Võib toituda ka teraviljakultuuridest.

Sigimine
Isased võitlevad suve esimesel poolel territooriumide eest ja õiguse eest emastega paarituda. Emaste innaperiood on suve teises pooles ja selle vallandab tagaajamine isase poolt, mis võib kesta tunde. Selle käigus võidakse joosta ringiratast nii, et pinnasesse jäävad ringi- või kaheksakujulised rajad. Pärast viljastamist ei hakka loode arenema kohe, vaid umbes neljakuuse viivitusega. Tiinus ise kestab umbes 5,5 kuud ja talled sünnivad mais-juunis.

Kasv ja areng Ühes pesakonnas on harilikult 1-3 talle. Sündides kaaluvad nad 800-1900 g ja suudavad peaaegu kohe jalgele tõusta ja ringi liikuda. Imetamine kestab 4 kuud, kuid pojad jäävad emaga kokku aastaks, kuni järgmiste tallede sünnini. Suguküpsuse saavutavad 2. eluaastal. Tüüpiline eluiga looduses on 7-8 aastat, maksimaalne eluiga 15-20 aastat.

Koht ökosüsteemis Hundi ja ilvese peamine saakloom, eriti talveperioodil. Tallesid võivad ohustada ka rebased. Suure asustustiheduse korral võivad metskitsed häirida metsa looduslikku uuenemist, süües noori kasvusid ja võrseid.

Ohustatus ja kaitse On soodsas seisundis nii Eestis kui ka maailmas laiemalt ning kaitse alla ei kuulu. Jahiuluk. Mõnes lõunapoolses piirkonnas on populatsioonid väikesed ja killustunud ning neid ohustab illegaalne küttimine.

Liiginimi eesti keeles	Metskits.
Liiginimi ladina keeles	Capreolus capreolus
Rahvapäraseid nimesid	Kabris, kaber, hirves.
Suurus	Tüvepikkus 100-120 cm, õlakõrgus 65-80 cm. Kaal 25-35 kg.
Levik ja arvukus	Levinud kogu Euroopas (v.a. Iirimaa ja Island), idapiir jääb umbes Volga jõe juurde. Levinud üle kogu Eesti, arvukas nii mandril kui suurematel saartel. Siinne arvukus võib olla üle 60 000 isendi.
Elupaik ja eluviis	Väga erinevates metsatüüpides, eelistab mosaiikset avatud maastikku. Suviti eelkõige segametsades, talvel eelistab avatumaid okasmetsi. Osades piirkondades võib elutseda ka metsastepis ja mägedes. Sotsiaalne struktuur sõltub aastaajast. Suvel on üksiku või perekondliku, talvel aga karjalise eluviisiga. Karjas võib olla mitukümmend isendit.
Toitumine	Taimtoiduline. Suvel eelistab rohttaimi, vähese lume korral toitub pigem puhmastest ja paksu lumega puude ja põõsaste võrsetest. Võib toituda ka teraviljakultuuridest.
Sigimine	Isased võitlevad suve esimesel poolel territooriumide eest ja õiguse eest emastega paarituda. Emaste innaperiood on suve teises pooles ja selle vallandab tagaajamine isase poolt, mis võib kesta tunde. Selle käigus võidakse joosta ringiratast nii, et pinnasesse jäävad ringi- või kaheksakujulised rajad. Pärast viljastamist ei hakka loode arenema kohe, vaid umbes neljakuuse viivitusega. Tiinus ise kestab umbes 5,5 kuud ja talled sünnivad mais-juunis.
Kasv ja areng	Ühes pesakonnas on harilikult 1-3 talle. Sündides kaaluvad nad 800-1900 g ja suudavad peaaegu kohe jalgele tõusta ja ringi liikuda. Imetamine kestab 4 kuud, kuid pojad jäävad emaga kokku aastaks, kuni järgmiste tallede sünnini. Suguküpsuse saavutavad 2. eluaastal. Tüüpiline eluiga looduses on 7-8 aastat, maksimaalne eluiga 15-20 aastat.
Koht ökosüsteemis	Hundi ja ilvese peamine saakloom, eriti talveperioodil. Tallesid võivad ohustada ka rebased. Suure asustustiheduse korral võivad metskitsed häirida metsa looduslikku uuenemist, süües noori kasvusid ja võrseid.
Ohustatus ja kaitse	On soodsas seisundis nii Eestis kui ka maailmas laiemalt ning kaitse alla ei kuulu. Jahiuluk. Mõnes lõunapoolses piirkonnas on populatsioonid väikesed ja killustunud ning neid ohustab illegaalne küttimine.