Metskits

Liiginimi eesti keeles Metskits.
Liiginimi ladina keeles Capreolus capreolus L.
Rahvapäraseid nimesid Kabris, kaber, hirves.
Kehamõõtmed Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm.
Kehamass 24...35 kg.
Levik Levinud kogu Euroopas (v.a. Iirimaa, Island ja Skandinaavia põhjaosa). Eestis tavaline liik. Hiiu- ja Saaremaale sisse viidud selle sajandi 30. aastail.
Arvukus ~ 40 000 isendit.
Elupaik ja -viis

Elupaigana eelistab mosaiikset kultuurmaastiku (põldudevahelised metsatukad, metsaservad), väldib suuri metsi. Üldiselt paigatruu. Talvel võivad liituda suurteks karjadeks (20...30 isendit), mis kevadel lagunevad. Suvel elavad emasloomad koos talledega eraldi, sokud kas üksi või harva kahe kolmekesi koos. Sügisel peale jooksuaega moodustuvad uuesti segakarjad. Osaline polügaamia.

Toitumine Taimtoiduline. Aastaringi kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid.
Sigimine

Paarumine toimub kesksuvel. Talled (1...3) sünnivad juunis hästiarenenutena. Talled on nädalavanustena võimelised emale järgnema.

Areng Tiinus kestab 9 kuud. Hästiarenenud vastsündinu kaalub 0,8...1,9 kg. Imetamine kestab 4 kuud. Iseseisvaks saavad talled 2. aastaselt ja suguküpsuse saavutavad 1,5. aastaselt. Eluiga kuni 16 aastat.
Koht ökosüsteemis Põhilised looduslikud vaenlased on hundid,  ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomi ohustab ka rebane.
Ohustatus ja kaitse Arvukas jahiloom, keda lastakse Eestis üle 5000 isendi aastas.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri