Särg

Liiginimi eesti keeles Särg
Liiginimi ladina keeles Rutilus rutilus (L.)
Rahvapäraseid nimesid Päris särg, valge särg, porisärg, muasärg, mudasärg, rabasärg.
Kehamõõtmed Keskmine pikkus 10...20 cm, Eestis on suurim särg püütud Tänassilma jõest ja selle pikkus oli 41,5 cm.
Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 20...150 g, Eesti rekord 1,05 kg (Tänassilma jõgi).
Levik Levinud kogu Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhja pool. Läänemeres elab Soome ja Botnia lahe saarestikes. Eesti rannikuvetes on piiratud hulgal, sisevetes on aga palju, eriti järvedes.
Arvukus Eesti sisevetes laialt levinud.
Elupaik ja -viis Särg on mageveekala, kes elab peamiselt järvedes. Asustab mudaseid ja veetaimestikurikkaid veekogu põhjakihte, elab parvedes ja on päevase eluviisiga.
Toitumine Särg on Eesti kaladest kõige taimtoidulisem. Toiduks on mändvetikad, vesikatk, taimne kõdu. Mõnikord (alates 10 cm pikkused isendid Võrtsjärves) tarvitab toiduks ka kalu (tint, kiisk, viidikas) ja kalamarja.
Sigimine Särg koeb aprillis-mais, koelmud asuvad kalda lähedal madalvees, kus põhi on kaetud eelmise aasta taimestiku ja pillirooga. Riimvees kudemise kohta andmed puuduvad. Koeb 3...90 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,5 mm.
Areng Inkubatsioon vältab sõltuvalt veetemperatuurist 9...14 päeva. Suguküpseks saab 3...4 aastaselt ja eluiga võib küündida maksimaalselt 17 aastani.
Koht ökosüsteemis Veekogudes etendab olulist osa veetaimede ja limuste kasutajana ja hinnaliste röövkalade toiduna.Särjele on vaenlaseks praktiliselt kõik röövkalad, kajakad ja teised veelinnud. Töönduslikult on väärtusetu kala, keda luisuse ja mudamaitse pärast eriti ei hinnata. Kasutatakse õngepüügil söödakalana.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri