Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranzi või punase vikerkesta järgi. Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta seljalt sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged. Särg on tavaliselt 10...25 cm pikkune ja kaalub kuni150 g. Särje eluiga võib ulatuda kuni 17 aastani.
Särg on laialt levinud peaaegu kõigis Eesti järvedes, samuti jõgedes ja ojades. Ta elutseb veekogude kaldaäärsetes, mudastes ja rikka taimestikuga osades. Särg on rangelt päevase eluviisiga, kes ööseks peitub taimede vahele ja heidab unne, võttes sisse kaldasendi ning toetades pea ja rinnauimedega põhjale.
Särg on segatoiduline kalaliik, kes sööb väikseid tigusid, veeputukaid, kalamarja ja vastseid, mändvetikate ja vesikatkude võrseid ning taimset kõdu. Suuremate veekogude särjed (meil Võrtsjärves) tarvitavad toiduks ka kalu. Särg ise langeb ohvriks peaaegu kõikidele röövkaladele, kajakatele ja teistele veelindudele.
Kudemise ajaks kasvab isasele särjele selga pulmarüü - helmeskate. Selle moodustavad sarvainest köbrukesed kala kehal, mis muudavad ta karedaks. Särjed koevad kevadel - aprilli lõpul või mai algul. Koelmud asuvad kalda lähedal madalvees, kus põhi on kaetud tihedate tarnapuhmastega või muu taimestikuga. Särg ei hõiva omale individuaalset kudemisala, vaid hoiduvad ühisesse kudemisvööndisse. Kudemine toimub rabeldes ja kärarikka veepladina saatel, mis võib olla nii tugev, et osa marjateri satub veest välja taimede veepealsetele osadele. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 9...14 päeva pärast. Särg võib anda hübriide latika, roosärje, nuru, viidika ja linaskiga.
Inimeste seas pole särg püügikalana kuigi hinnatud - tema liha on luine ja tihti mudamaitsega. Särge tarvitatakse peamiselt soolatult ja kuivatatult. Kalameeste poolt leiab ta kasutamist söödakalana õngepüügil. Järvedes etendab ta olulist osa veetaimede tarbijana ning hinnaliste röövkalade toiduna. Ei ole looduskaitse all.
|
|
|
|