Makrell - täiendav info

Makrell

Liiginimi eesti keeles Makrell

Liiginimi ladina keeles Scomber scombrus (L.)

Rahvapäraseid nimesid Makrel, makrelikala, makrill, skumbria.

Kehamõõtmed Meie vetes on suurimaks püütud makrelliks olnud 41 cm pikkune isend, ookeanist püütud suurimad makrellid on olnud kuni 66 cm pikad.

Kehamass Suurim Eesti vetes tabatud makrell kaalus 600 g, suurimad ookeanist püütud makrellid on kaalunud kuni 3,3 kg.

Levik On levinud Atlandi ookeani põhjaosas - Põhja-Ameerika idarannikul, Euroopas Kanaari saartest Islandi ja Novaja Zemljani, samuti Valges meres ja Läänemeres, Vahemeres, Marmara ja Mustas meres. Eesti vetest on tabatud kogu ranniku ulatuses.

Arvukus Makrelli on Eestis tabatud üsna harva, enamasti korraga vähem kui kümnest isendist koosneva salgana.

Elupaik ja -viis Makrell on avaveelise eluviisiga, suure liikumisvõimega merekala. Makrellid koonduvad suurtesse tihedatesse parvedesse ja sooritavad ulatuslikke rändeid.

Toitumine Toiduks kasutab vees hõljuvaid koorikloomi (aerjalalisi), ka kalamarja ja väikesi kalu.

Sigimine Üldjuhul makrell Läänemeres ei koe liiga madala vee soolsuse tõttu. Kudemine leiab aset mais-juunis ja selleks siirdub ta veidi madalama soolsusega piirkondadesse Lõuna-Inglismaa ja Põhja-Prantsusmaa rannikule või Põhjamerre. Koeb vee pinnakihtides. Marjatera läbimõõt on 1...1,4 mm ja hulk 200...500 tuhat. Mari areneb vabalt vees hõljudes.

Areng 3,5...4,2 mm pikkused vastsed kooruvad 6 päeva pärast. Aastaga võivad kasvada 21 cm pikkuseks. Makrell saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ja ta eluiga võib ulatuda 15 eluaastani.

Koht ökosüsteemis Makrellil leidub looduses ohtralt vaenlasi: vaalad, delfiinid, haid, tuunid, meie vetes tursad. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu Atlandi ookeani põhjaosas. Liha on rasvane ja väärtuslik - noori makrelle konserveeritakse õlis.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Makrell
Liiginimi ladina keeles	Scomber scombrus (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Makrel, makrelikala, makrill, skumbria.
Kehamõõtmed	Meie vetes on suurimaks püütud makrelliks olnud 41 cm pikkune isend, ookeanist püütud suurimad makrellid on olnud kuni 66 cm pikad.
Kehamass	Suurim Eesti vetes tabatud makrell kaalus 600 g, suurimad ookeanist püütud makrellid on kaalunud kuni 3,3 kg.
Levik	On levinud Atlandi ookeani põhjaosas - Põhja-Ameerika idarannikul, Euroopas Kanaari saartest Islandi ja Novaja Zemljani, samuti Valges meres ja Läänemeres, Vahemeres, Marmara ja Mustas meres. Eesti vetest on tabatud kogu ranniku ulatuses.
Arvukus	Makrelli on Eestis tabatud üsna harva, enamasti korraga vähem kui kümnest isendist koosneva salgana.
Elupaik ja -viis	Makrell on avaveelise eluviisiga, suure liikumisvõimega merekala. Makrellid koonduvad suurtesse tihedatesse parvedesse ja sooritavad ulatuslikke rändeid.
Toitumine	Toiduks kasutab vees hõljuvaid koorikloomi (aerjalalisi), ka kalamarja ja väikesi kalu.
Sigimine	Üldjuhul makrell Läänemeres ei koe liiga madala vee soolsuse tõttu. Kudemine leiab aset mais-juunis ja selleks siirdub ta veidi madalama soolsusega piirkondadesse Lõuna-Inglismaa ja Põhja-Prantsusmaa rannikule või Põhjamerre. Koeb vee pinnakihtides. Marjatera läbimõõt on 1...1,4 mm ja hulk 200...500 tuhat. Mari areneb vabalt vees hõljudes.
Areng	3,5...4,2 mm pikkused vastsed kooruvad 6 päeva pärast. Aastaga võivad kasvada 21 cm pikkuseks. Makrell saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ja ta eluiga võib ulatuda 15 eluaastani.
Koht ökosüsteemis	Makrellil leidub looduses ohtralt vaenlasi: vaalad, delfiinid, haid, tuunid, meie vetes tursad. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu Atlandi ookeani põhjaosas. Liha on rasvane ja väärtuslik - noori makrelle konserveeritakse õlis.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.