Makrell ehk rahvapäraselt skumbria on süstja ja üsna ümara kehaga, peene nina ja sabavarrega, külgedelt veidi lamendunud kala. Et makrell elab ainult merevees, siis on ka ta värvus vastav: selg on sinakasroheline, ülemisel poolel paikneb arvukalt kaldu asetsevaid ristvööte. Küljed hõbedased-pärlmutterjad, veidi kuldroosaka helgiga ja kõht valge. Suurim meie vetest püütud makrell on olnud 41 cm pikk ja 600 g raske
Nagu öeldud, elab makrell ainult meres: peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja sellega seotud meredes. Eestis on teda leitud kogu ranniku ulatuses, kuid juhuslikult, ja seega on ta meil suhteliselt haruldane. Makrellid koonduvad tihedatesse parvedesse, mis sooritavad ulatuslikke rändeid. Parved liiguvad vaid vee ülemistes kihtides ning on merel olles juba kaugelt nähtavad.
Makrellid toituvad vees hõljuvatest koorikloomadest, väikestest kaladest ja kalamarjast. Tavaliselt makrell Läänemeres ei koe, sest siinne vesi on talle kudemiseks liiga mage. Mais-juunis rändavad makrelliparved kudema Lõuna-Inglismaa või Põhja-Prantsusmaa rannikule või Põhjamerre. Kudemine toimub samuti ülemistes ja soojemates veekihtides. Vastsed kooruvad juba 6 päeva pärast ja on 3,5...4,2 mm pikad. Makrell kasvab kiiresti: juba aastaselt võib ta pikkus olla 21 cm. Suguküpseks saab 3...4 aastaselt ja eluiga võib ulatuda 15 aastani.
Et makrellid koonduvad tihedatesse parvedesse, siis on nad hõlpsalt tabatavad toiduobjektid. Makrellidel on ohtralt vaenlasi: vaalad, delfiinid, haid, tuunid, meie vetes peamiselt tursad.
Makrell üks tähtsamaid püügikalu Atlandi ookeani põhjaosast, tema liha on rasvane ja maitsev ning sellest toodetakse skumbriat - nii nimetatakse õlis konserveeritud noori makrelle. Looduskaitse alla ei kuulu.
|
|
|
|