Linask

Liiginimi eesti keeles Linask
Liiginimi ladina keeles Tinca tinca (L.)
Rahvapäraseid nimesid Linnas, linass, linnakala, kingsepp, kingissepp, sapošnik, hobukala, tõtkes, tötkes, mürk.
Kehamõõtmed Kehapikkus täiskasvanud isenditel 15...45 cm, maksimaalseks peetakse 60...70 cm. Isased linaskid on veidi lühemad ja kergemad.
Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 2 kg, suurim Eestis püütud linask on kaalunud 7,2 kg, maailmarekord 7,9 kg.
Levik On levinud erineva sagedusega enamuses Euroopas, Kaukaasias ja Siberis kuni Jenissei jõeni. Eestis leidub linaskit paljudes järvedes ja jõgedes ning ka mõnedes merelahtedes.
Arvukus Ei ole väga arvukas, seetõttu töönduslik tähtsus väike.
Elupaik ja -viis Linask elab seisva vee ja mudase põhjaga hästisoojenevats taimestikurikastes järvedes ning aeglase vooluga taimestikurikastes jõgedes. Üksikuid on leitud ka riimveelisest rannikumerest. On väga vastupidav - talub hapnikuvaest ja haput vett, ning veetemperatuuri kuni 40 °C. Veest välja võetuna püsib jahedas ja niiskes hoituna kaua elus. Temperatuuril alla 8 °C jääb  talveunne. Linask on öise eluviisiga ja paigatruu kala, kes elab üksikuna ja tegutseb veekogu põhjas.
Toitumine Segatoiduline. Toitub peamiselt selgrootutest (surusääsklaste vastsed, kirpvähid, vesikakandilised, limused), aga ka kalamarjast, vastsetest ja väikestest kaladest ja veetaimedest. Eriti innukalt otsib süüa soojadel ja sumedatel suvistel varahommikutel ja õhtuhämaruses. Kudemisajal ei toitu. Linask võib üle 8 kuu olla söömata. Vastsed ja maimud toituvad zooplanktonist, peamiselt vesikirbulistest.
Sigimine Kudemisperiood kestab juuni lõpust augustini, vee temperatuur peab olema vähemalt 17...18 °C. Koelmud asuvad kõrge taimestikuga varjatud kaldapiirkondades, mille läheduses leidub sügav koht. Mari koetakse veetaimedele kolme või enama portsionina. Marja hulk on 80 tuhat...1,2 miljonit, marjatera läbimõõt 0,9...1 mm.
Areng Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 3...6 päeva. Koorunud vastsed arenevad paar päeva veetaimedel rippudes ning siis veedavad mõne päeva veekogu põhjal lebades. Seejärel hakkavad aktiivselt ringi liikuma ja zooplanktonit jahtima, kuid ei moodusta parve. Suguküpseks saab linask 4...6 aastaselt, eluiga ulatub keskmiselt 10 aastani, vanim Eestist püütud kala oli 13 aastane.
Koht ökosüsteemis Linask on väga hinnatud lihaga kala. Populaarne spordikala. Looduslikes veekogudes mõjuvad talle tihti hävitavalt lõpuseparasiidid ja lõpusemädanikud. Kasvatatakse karbitiikides lisakalana.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Alammõõt kõigis veekogudes 30 cm.  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda 20.juunist- 20. juulini, välja arvatud lihtkäsi- ja käsiõngega. Võrtsjärves ja teistes siseveekogudes püügikeeluaeg 20. juunist- 20. juulini, välja arvatud lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega püügil. Endla ja Sinijärves on keelatud püüda 1. aprillist-20. juulini kõikide püügivahenditega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri