Rääbis

Liiginimi eesti keeles Rääbis
Liiginimi ladina keeles Coregonus albula (L).
Rahvapäraseid nimesid Rääbus
Kehamõõtmed Väga varieeruvad. Väikesekasvulistel maksimaalne pikkus kuni 22 cm, ja mass 90 g (selliseid leidub tavaliselt Eestis). Muidu ei ületa pikkus 30...40 cm, kaal ulatub erandina 1200 grammini, tavaliselt aga väiksem.
Levik Eestis leidub rääbist neljas järves: Peipsi-, Võrtsi-, Saad- ja Ülemiste järves ning Soome lahe idaosas, kust siirdub kudema Neeva jõkke. Mujal maailmas levinud nii suurtes kui väikestes järvedes Läänemere, Valge- ja Barentsi mere vesikondades, ka mõnedes Volga ülemjooksu järvedes, samuti Briti saarel.
Elupaik ja -viis Rääbis on järvekala, elab ka riimvees. Kala on külmalembene. Juba vastsest alates hoiduvad parvedesse.
Toitumine Rääbise toiduks on peamiselt zooplankton, sööb vähesel määral ka kudemisperioodil. Toitub valivalt noppides planktonist teatud organisme. Zooplanktoni puudumisel söövad ka meelsasti putukaid.
Sigimine Kudemine, mis algab tavaliselt vee temperatuuril alla 3 °C, kestab novembri keskelt detsembri lõpuni, sageli ka jaanuari lõpuni (erandina veebruari esimeste päevadeni). Mittekleepuv või teisal ka kleepuv mari koetakse kõvale liivasele-, kruusasele-, kivisele põhjale. Marjaterade arv on väga kõikuv: sadadest kümnete tuhandeteni. Marjatera läbimõõt on vahetult enne kudemist 1,2...2,1 mm, paisunud marjade läbimõõt 1,7...2,4 mm.
Areng Inkubatsioon kestab paar kuud. 7...8 mm pikkused vastsed kooruvad tavaliselt aprillis. Noored hoiduvad algul pinnakihtidesse. Suguküpseks võivad mõned isendid saada juba sügisel, enamik emaseid ja isaseid aga kolme suvega (Võrtsjärves kahe suvega). Maksimaalseks vanuseks loetakse 9...10 aastat (suured vormid). Eesti väiksed rääbised on harva üle 5 aasta vanad.
Koht ökosusteemis Vaenlaseks on koha, väiksel määral haug ja ahven. Tähtsamateks konkurentideks on tint ja väike ahven. Tindivaestel aastatel rääbiste arvukus kasvab kiiresti. Rääbis on üks väärtuslikumaid masskalu nii turul kui ka veekogudes zooplanktoni ärakasutajana.
Ohustatus ja kaitse Kala kaitseks on määratud püügikeelu ajad ja töönduslik alammõõt.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri