Peipsi tint

Liiginimi eesti keeles Peipsi tint
Liiginimi ladina keeles Osmerus eperlanus
Rahvapäraseid nimesid Tint
Kehamõõtmed Suurimad 27 cm pikad. Tavaliselt 11...14 cm. Kaaluvad 10...20 g.
Levik Peipsi-, Võrts-, Ilmeni-, Valdai järv, Volga ülemjooks. Petsoora vesikonnas. Rootsis, Soomes.
Arvukus Püsib keskmisel tasemel.
Elupaik ja -viis Tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Elab mageveekogudes järve põhja lähedal. On parvkala.
Toitumine Põhitoiduks on zooplanktonid, suvel vesikirbulised. Mõnel juhul on tindi magudest leitud ka tema enese ja ahvena maime.
Sigimine Kudemine pärast jäälagunemist. Peipsis tavaliselt mai esimesel poolel. Kestab 10...15 päeva. Koeb tuulevarjulises, veesisese taimestikuga kohtades, Peipsi järves kogu kaldavööndis. Koelmud 0,6...3,2 m sügavuses. Marjaterade suurus 0,7...1,1 mm. Mari kleepub liivale või kivisele põhjale.
Areng Inkubatsiooniaeg 2...3 nädalat. Vastsed kooruvad 5 mm pikkustena. Kasvutempo varieerub üsna tugevasti. Suur osa tinte sureb pärast esmakordset kudemist.
Koht ökosusteemis Looduslikeks vaenlasteks on noored kohad. Tähtsam toidukonkurent on rääbis ja ahven. Kalamajanduses hinnatud kala. Tindi liha on kõrge toiteväärtusega. Kasutatakse nii inimtoiduks kui ka loomasöödana.
Ohustatus ja kaitse Kesksuvel ja hilissügisel peipsi tindi püük keelatud. Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri