Peipsi tint

Liiginimi eesti keeles Peipsi tint
Liiginimi ladina keeles Osmerus eperlanus spirinchus (Pallas)
Rahvapäraseid nimesid Koerusk
Kehamõõtmed Suurimad 17 cm pikad. Tavaliselt 5...11 cm. Kaaluvad enamasti 2...4 g.
Levik Elab Läänemere, Petsoora ja Volga jõe vesikonnas asuvates järvedes ja veehoidlates. Eestis elab Peipsis. Asustatud Võrtsjärve ja ka Vagula järve. Mõnikord laskub mööda Narva jõge ka Narva veehoidlasse.
Arvukus Peipsis üks olulisemaid püügikalu. Lühikese eluea tõttu on arvukus väga muutlik. Võrtsjärves ja Vagula järves arvukus väga madal.
Elupaik ja -viis Tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Avavee pindmistes kihtides tegutsev soojalembeline parvekala, kes hoidub kalda lähedale vaid kudemisajal.
Toitumine Põhitoiduks on zooplanktonid, peamiselt vesikirbulised. Mõnel juhul on tindi magudest leitud ka tema enese ja ahvena maime.
Sigimine Kudemine algab kohe pärast jää sulamist. Peipsis tavaliselt mai esimesel poolel. Kestab 10...15 päeva. Koeb tuulevarjulises, veesisese taimestikuga kohtades, Peipsi järves kogu kaldavööndis. Koelmud kuni 4 m sügavuses, liivasel-kruusasel põhjal. Marjaterade suurus 0,7...0,9 mm, hulk 0,7...15 tuhat. Mari kleepub liivale või kivisele põhjale.
Areng Inkubatsiooniaeg 2...3 nädalat. Vastsed kooruvad 3,6...3,8 mm pikkustena ja on praktiliselt läbipaistvad. Hakkavad aktiivselt toituma kohe pärast koorumist. Moone toimub 5...6 nädala vanusena, 14...18 mm pikkuselt. Kasvutempo varieerub üsna tugevasti sõltudes toitumistingimustest. Suguküpseks saab ühe aastaselt. Suur osa tinte sureb pärast esmakordset kudemist, vaid vähesed kiirekasvulised tindid elavad paar aastat kauem ja koevad korduvalt. Eluiga maksimaalselt 4 aastat.
Koht ökosusteemis Peipsi ökosüsteemi võtmeliik. Tähtis lüli toiduahelas, toitudes loomsest planktonist ja olles kogu oma elu suupäraseks toiduks röövkaladele. Põhilisteks vaenlasteks on noored kohad. Tähtsam toidukonkurent on rääbis ja väike ahven. Kalamajanduses hinnatud kala. Tindi liha on kõrge toiteväärtusega. Kasutatakse nii inimtoiduks kui ka loomasöödana.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri