Peipsi tint on meritindi mageveeline ja kääbuskasvuline sugulane. Saleda ja üsna läbipaistva kehaga ning suure suuga kala. Saba ja seljauime vahel on rasvauim. Selg kollakashall ja küljed hõbedase läikega. Isastel on kudemisajal peas ja seljal helmeskate. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks".
Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes pinna lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Eestis on neid kõige arvukamalt Peipsi järves, vähesel määral ka Võrtsjärves ja Vagula järves.
Kudema hakkab tint tavaliselt kohe pärast jää sulamist, mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse. Marjaterad kleepuvad liivale või kivisele põhjale. Tindi vastsed kooruvad veidi alla 4 mm pikkustena, kuid nende edasine kasvutempo varieerub üsna tugevasti olenevalt sellest, kui head on toitumistingimused. Suur osa tinte on lühiealised ja surevad peale esmakordset kudemist.
Peipsi järve toiduahela väga oluline lüli. Väikeste tintlaste suurimaks vaenlasteks on kohad, kuid ka paljudele teistele näljastele röövkaladele on tindid ihaldatud saak. Tähtsamaks toidukonkurendiks peipsi tindile on rääbis ja ahven. Tänu tindi liha kõrgele toiteväärtusele on ta hinnatud nii kalatööstuses inimtoiduna kui ka loomasöödana.