Tiigi-roolind

 

Tiigi-roolind

Tiigi-roolind on välivaatlustel teistest roolindudest eristatav peamiselt vaid laulu ja häälitsuste põhjal. Äratundmisel on abiks ka tema käitumise ja elupaiga tundmine. Väliselt isa- ja emaslind ei erine.

Vilgas ja liikuv nagu teisedki roolinnud, turnib tiigi-roolind osavasti veelähedases taimestikus, ronib ja hüpleb roovartel. Roostikus on teda raske jälgida, sest ettevaatliku linnuna lendab ta roostiku või avaveeriba kohal ainult lühikesi vahemaid. Võib aga ka juhtuda, et suures lauluhoos võib lind lennata tükk maad eemale kõrge puu otsa, kuhu ta muidu kunagi ei lähe.

Tiigi-roolinnu laul koosneb krooksuvatest, kärisevatest ja kraapivatest häälitsustest, mis vaheldub vidistavate ja piiksuvatega. Väikeste katkestustega võib tiigi-roolind laulda mitmeid tunde järjest. Laulev lind istub harilikult rookõrrel, pungitab pugu ja silmitseb tähelepanelikult ümbrust. Lauldakse isegi keskpäevases päikeselõõsas. Pesapaiga valib emaslind, kes ka pesa ilmselt üksi valmis ehitab.

Pesa punutakse roovarte vahele, veepinnast kuni 1 m kõrgusele. Pesa ehitamiseks kasutatakse peeni roovarsi, rohukõrsi ja hundinuialehti. On teada ka juhtumeid, kus emaslind lahkub oma partnerist ja siirdub naabruses intensiivselt laulva võõra isaslinnu juurde, kes on saabunud hiljem. Kurnas on 3...6 rohekate laikude ja mustjate täppidega kirjatud valkjat muna. Hauvad mõlemad vanalinnud, isaslind ilmselt vähemal määral kui emaslind. Ka poegade toitmisel on emaslind aktiivsem.

Tiigi-roolind talvitub troopilises Aafrikas. Katsumusterohke reis talvitumispaika algab augusti lõpul.

Kasuliku linnuna piirab see vilgas linnuke roostikus taimetoiduliste ja ka röövtoiduliste putukate levikut.