Piilpart

 

Piilpart

Piilpart on ligikaudu hakisuurune ja seega üks meie kõige pisemaid ujuparte. Isalinnul on hundsulestikus pea ja kael roostepruunid, silmast kuklani mustjasroheline laik. Emalind on ühtlaselt pardipruun tumeda pea ja läikuv-metallrohelise tiivaküüdusega. Kui isalind on lausa toredus ise, siis emalind meenutab oma väljanägemiselt rohkem pahurat vanatüdrukut. Nokk on piilpardil must, jalad pruunikad. Pardi suurust iseloomustab hästi ka tema kaal - keskmiselt vaid 300 grammi.

Ta on levinud Euroopas, põhjapoolsemas Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on piilpart ülemaaliselt levinud harilik rändelind. Meile saabub ta aprilli teisel poolel, viimased isendid lahkuvad oktoobris. Elupaigana eelistab ta madalaid kinnikasvavaid siseveekogusid, sageli laukaid ja rabajärvi. Pesa ehitab maapinnale rohu sisse, tarvitades pesamaterjaliks kuivanud taimi ja omaenese udusulgi. Mai lõpul - juuni algul on pesas 7...10 kreemikasvalget muna. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alates augusti keskpaigast. Pärast haudeaja algust juuni teisel poolel lahkuvad isaslinnud pesapaikadelt, et sulgimissalkadena kuni noorlindude lennuvõimestumiseni aega veeta.

Piilpart toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemneist ja selgrootutest loomadest.

Piilpart on maitsva lihaga jahilind keda kütitakse hooaja jooksul 1,5...2 tuhat isendit.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri