Laanepüü

 

Laanepüü

Laanepüü on hakisuurune jässaka keha ja suhteliselt väikese peaga kanaline. Sulestiku ülapool on laanepüül pruun, kõhupool valgete, mustade ja roosakate vöötlaikudega. Kuklas moodustub mõningatest sulgedest väike tutt. Isaslinnul on kurgualune must ja silmade kohal on tal eredalt värvunud triip. Keha küljed on nii emas- kui isaslinnul roostepruunid. Kogu keha alapool on isasel valge, samuti on seda ka jalad.

Emaslinnu sulestik pole nii kirev, kurgualune on tal valkjas ja alapoole sulestik on roostja värvusega. Laanepüü nokk on must ja varbad pruunid. Laanepüü lendab üsna madalalt ja tema lendu tunneb ära iseloomuliku omapärase vurina järgi. Laanepüü kaalub umbes 400 grammi.

Laanepüü on levinud Euraasia metsa- ja metsastepivööndis ning mägimetsades. Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud lind. Lääne-Eesti saartel on teada vaid üksikud leiupaigad. Laanepüü on meie kõige tavalisem kanaline. Laanepüü eelistab niiskeid aluspuisturikkaid kuuse-segametsi. Kuuski eelistab ta suhteliselt sooja mikrokliima ja heade varjevõimaluste tõttu. Marjade valmimisel laanepüü elupaik laieneb tunduvalt ja siis võib teda kohata väga erinevates metsatüüpides.

Laanepüüde paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel, paarid jäävad kokku ka haudeperioodil. Nende pesa on tavaliselt vaid väike lohk põõsa või puu all ja see on puulehtede ja rohuga vooderdatud. Laanepüü muneb aprilli keskpaigast kuni mai keskpaigani ja mune on tema pesas 6...15. Umbes kolme nädala pärast kooruvad munadest pojad, kes on pesahülgajad, nagu teistelgi kanalistel. Pojad arenevad väga kiiresti ja on juba kolme nädala vanuselt võimelised lendama. Septembris pesakond laguneb.

Laanepüü toitub marjadest, seemnetest ja selgrootutest loomadest. Talvel sööb ta lehtpuude pungi. Arvukust mõjutab kõige enam karm talv, pärast sellise talve üleelamist kurna suurus väheneb oluliselt.

Kuulub looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri