Siisike

 

Siisike

Siisike on pisike rohekaskollane lind. Väljaspool pesitsusaega on ta väga seltsiv ja liitub sageli koos urvalindudega suurteks parvedeks. Siisikese lennujoon on lainjas ja hüppeline ning seetõttu kõigub osa linde parves lennates üles, osa aga alla ja kogu parv on pidevas tantsisklemises.

Toitumisel ripub siisike tihti kase- või lepaurbade ja peente oksakeste küljes, selg allapoole nagu tihasel. Siisikese kestev ja väga kiiretempoline laul on sädistav põimik kutsehüüdudest ja mitmesugustest kiiksuvates, vuristavatest häälitsustest ning lõpeb alati laialt venitatud kääksuva tooniga. Oma laulu esitab siisike tavaliselt puuvõras aga ka lennul.

Juba märtsi lõpul moodustavad siisikesed paarid. Isaslind laulab sel ajal kõrgel puuladvas, ajades emaslinnu juuresolekul tiibu ja saba laiali. Aeg-ajalt hüpleb isaslind ümber emaslinnu, suled pealael turris, puguala pungil, tiivad longus ja laialiaetud saba kõrgele tõstetud, nii et kollased sulepartiid on hästi nähtaval. Kui emaslind hakkab tiibu väristama ja manguvalt piiksuma, saab ta kaaslaselt noka vahele seemnekesi.

Pesa ehitab emaslind üksi. Enamasti paikneb pesa okaspuu külgoksal kuni 5 m kõrgusel ja on väga raskest leitav, sest väike pesa on väljastpoolt samblikust ja sulab ümbrusega hästi ühte. Pesa on paksuseinaline ning meenutab ehituselt ja materjalilt ohakalinnu pesa. Pesas olevad munad on valkjad pruunika kirjaga. Mune haub emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena.

Siisikese pesitsusjärgne elu erineb suuresti teiste laululindude elust sel perioodil. Üleaastati täheldatakse juunis ja juulis siisikeste massilist rännet põhja suunas. Sajad ja võib-olla ka tuhanded siisikesed ilmuvad siis isegi linnadesse ning otsivad toitu aedadest ja parkidest.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri