Välja-loorkull

 

Välja-loorkull

Välja-loorkull on umbes ronga suurune saleda kehaga kulliline. Isaslinnu ja emaslinnu vahel on välimuses küllalt suured erinevused. Isaslind on emaslinnust veidi väheldasem ning tema värvuses domineerib kajakahall. Tema kõhualune on heledam keha üldisest toonist, tiibade tipmised hoosuled tumedad. Välja-loorkull kannab ehtsat röövlimaski, mis isaslinnul eriti efektselt esile tuleb: linnu silmade ümber on tumedatest sulgedest ring, mida otsevaates ühendab otsast tume nokk. Emaslind on isaslinnust suurem, tema selg on pruun, samuti tiivad. Emaslinnu keha alapool on põhivärvuselt hele, mille peal on kontrastsed pruunid pikutised laigud. Emaslinnu pea on ülalt tume, mitte hall, nagu isaslinnul. Saba on emaslinnul pruunivöödiline ja lennul hoiab ta seda lehvikjalt laiali, mitte aga suhteliselt koos, nagu see isaslinnul tavaks on. Välja-loorkulli päranipuala on igasugustes sulestikes (nii noor- kui vanalinnu sulestikud) puhasvalge. Samuti on valge ka tiibade alakülg, millest must tiiva tipp eraldub längus tumeda joonena. Linnu jalad on kuni jooksme lõpuni paljad ja on kollased, küüned mustad.

Välja-loorkull on Eestis üsna harilik kohatise levikuga haudelind. Elupaigaks on tal põõsastunud luhad ja märgalad. Enam on teda Emajõe jõgikonnas ja Narva jõe luhtadel, samuti Lääne-Eesti põõsassoodel. Pesapaigaks valib roost läbikasvanud põõsastikke. Pesa välisosa koosneb oksaraagudest või kulust ja see on seest kuluga vooderdatud. Juuni keskel on pesas 3...6 muna. Pojad lennuvõimestuvad juuni lõpust alates. Pojad on väga agressiivsed.

Välja-loorkulli saakobjektideks on pisiimetajad ja peamiselt maapinnal tegutsevad linnud, samuti nende pojad ja munad. Ründab ka kajakaid, kurvitsalisi.

Välja-loorkull kuulub kaitstavate liikide hulka.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri