Õõnetuvi

 

Õõnetuvi

Õõnetuvi on umbes haki suurune tavalise tuvi kehaehitusega lind. Tema keha üldvärvid on hall ja hallikaspruun. Linnu keha alapool on ühtlaselt hall, samuti ka tema selg. Tiibade tipmised hoosuled on tumedamad ja kuna ka saba tipp on tume, jääb maapinnal kulgevat lindu jälgides tunne, nagu oleks ta saba üleni must. Eesselg muutub kaela juures järjest tumedamaks ning kaelani jõudes asendub see sinakasmetallikat tooni helkivate sulgedega. See ala ulatub kuni peani ning siis algavad taas hallid suled; võrreldes muu kehaga on pea sinakashall. Linnu puguala on lihakaspunane ning see ulatub peaaegu kuni nokatüviku alguseni. Linnu nokk on tüvikuosast punane, vahanahk on valge. Noka ots on kollane. Tuvi jalad on punakasoranžid mustade küüntega varvaste tipus.

Õõneuvi elab salumetsades, puisniitudel või muudes sarnastes elupaikades eeldusel, et seal on õõnsusi sisaldavaid puid. Tuvi ise ei ole võimeline endale pesaõõnsust rajama, küll võib ta olemasolevat oma tarvete jaoks veidi ümber kohandada. Pesaõõnsuseks sobib näiteks vana rähni pesakoobas, ent parema puudumisel võib ta oma pesa rajada ka kõrgelt murdunud haava tüvetüükale. Pesapaiga kõrguse suhtes on ta küllalt valiv: kui õõnsus paikneb maapinnale lähedal, ei huvita see teda. On ju pesapaiga puhul oluline ikkagi eelkõige see, et sellesse munetud kurn ka säiliks, heade munade näol ei taha metsaelanikele kingitust teha mitte keegi. Nagu tuvidele kombeks, muneb ka õõnetuvi oma pessa 2 valget muna.

Õõnetuvi ei ole jahilind, kuid sellest hoolimata langeb neid jahimeeste saagiks iga aasta küllaltki palju. On ju tuvid omavahel küllaltki sarnased ja sageli on linnu määramine võimalik ainult pärast tema kättesaamist. Õõnetuvi kuulub looduskaitse alla, ta on Eestis üsna vähearvukas.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri