Künnivares

Liiginimi eesti keeles	Künnivares
Liiginimi ladina keeles	Corvus frugilegus
Rahvapäraseid nimesid	Külvivares, roogas, kroogan, konk, venevares, künnilind, paskrajakas, surmalind
Suurus	Kehapikkus 41-49 cm, tiibade siruulatus 81-94 cm, kaal 370-545 g.
Levik	Levinud suuremas osas Euraasiast, v.a mäestikes ja põhjaosas. Suures osas Euroopast on populatsioonid väga killustunud.
Arvukus	Eestis pesitseb 8000-12000 haudepaari. Talvitub 100-300 isendit.
Elupaik ja -viis	Seotud vaid kultuurmaastikuga ning selles pesitsemiseks sobivate puistutega, kuhu rajatakse enamasti sadadest pesadest koosnev koloonia. Tüüpiliselt paikneb koloonia pargis, kalmistul, harvem põldudevahelises metsatukas ja metsaservas.
Ränne	Künnivares on Eestis ränd- ja hulgulind. Saabub juba veebruarist alates ja lahkub septembri lõpust novembri teise pooleni. Mõned isendid talvituvad.
Toitumine	Künnivares toitub mitmesugustest putukatest ja nende vastsetest, pisikestest närilistest ning tera- ja juurviljast.
Pesitsemine ja areng	Pesitseb kolooniatena, pesapuuks on valdavalt lehtpuud. Ühel hea võraga puul võib asetseda mitukümmend pesa. Pesamaterjalina kasutavad kuivi raage, sageli aga ka otse puudelt murtud tooreid oksi, vooderduseks kuiv rohukulu. Pesa kasutavad mitu aastat järjest ja seda parandatakse igal kevadel. Emaslind muneb 4-5 rohelise tausta ja pruunide laikudega muna, mida haub üksi 16-20 päeva. Alustab haudumist juba peale esimese muna munemist. Pojad kooruvad paljastena, nad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes ühe kuu vanustena. Pärast poegade lennuvõimestumist toidavad vanalinnud neid veel mõnda aega. Hiljem koonduvad linnud suurtesse parvedesse, lahkuvad pesitsuspiirkonnast ning uitavad ringi mööda põlde ja niite, sageli koos hakkidega.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. Pesitsusajal on ohuks inimesepoolne vaenamine pesade lõhkumise näol. Euroopas laiemalt on tegu ohualti liigiga, kelle arvukus langeb ja levila killustub intensiivse põllumajanduse tõttu.