Künnivares

Liiginimi eesti keeles Künnivares
Liiginimi ladina keeles Corvus frugilegus (L.)
Rahvapäraseid nimesid Külvivares, roogas, kroogan, konk, venevares, künnilind, paskrajakas, surmalind.
Kehamõõtmed Tiiva pikkus 30...34 cm.
Kehamass Kehamass tavaliselt 480...650 g.
Levik Levinud üle kogu Eesti. Üldiselt on liik levinud kogu Euroopas ja Aasias, välja arvatud Euraasia põhja osa.
Arvukus Arvukus on 5...10 tuhat pesitsuspaari.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on kultuurmaastik. Ta on sage ka linnades. Künnivareste kärarikkad kolooniad suurte puudega parkides on linnarahvale tuttavad juba ammusest ajast. Päevase eluviisiga.
Ränne Künnivares on Eestis ränd- ja hulgulind. Saabub märtsi algusest alates ja lahkub ajavahemikus septembri lõpust novembri teise pooleni. Mõned isendid talvituvad.
Toitumine Toitub mitmesugustest selgrootutest loomadest ja aedvilja seemnetest, varisenud teraviljast.
Pesitsemine Pesa ehitab igasuguste puude otsa, enamasti päris ladvatipu lähedale. Pesamaterjalina kasutatakse kuivanud raage. Pesa kasutatakse mitu aastat järjest. Kurnas on 4...5 muna.
Areng Haudevältus umbes 16...20 päeva. Haub ainult emaslind. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kolmenädalastena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a.
Koht ökosüsteemis Künnivares hävitab igasuguseid kahjurputukaid.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu kaitstavate liikide hulka.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri