Kägu

Liiginimi eesti keeles

Kägu

Liiginimi ladina keeles

Cuculus canorus L.

Rahvapäraseid nimesid

Kukulind, jürilind, suvilind, metsakukk, hõbenokk, kuldnokk, odralind, kägukull, tsirkhaugas, kägi, kagu, käägu, kjägo

Kehamõõtmed

Keha pikkus kuni 40 cm, tiiva pikkus u 22 cm, saba pikkus u 18 cm.

Kehamass

Umbes 100 g.

Levik

Väga laia levikuga. Euroopas ja Aasias, ka polaarjoone taga, Aafrikas. Eesis kõikjal sage.

Arvukus

Eestis arvatakse pesitsevat 20...50 tuhat paari.

Elupaik ja -viis

Elupaik mitmekesine, seotud pesaperemeeste levikuga. Metsad, metsastepid, veekogude kaldatihnikud, pargid, aiad, asulate servaalad, mäestikud. Teekonda talvituspaigast alustavad suure parvena, aga kohale jõuavad üksikult. Isaslinnud saabuvad emaslindudest 3...4 päeva varem ja hõivavad omale enamasti eelmise aasta territooriumi. Kukkuma hakkkab 2...3 päeva möödudes, istub kõrgel, nii päeval kui öösel, eriti hämaras. Emased ei kuku. On päevalind.

Ränne

Rändlind. Talvitab troopilises ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, Araabia poolsaarel. Liiguvad pesapaikadele aeglaselt ja saabuvad alles maikuus. Äraränne algab vara - juuli keskel, kulmineerub aga septembri esimesel poolel. Algab üksikute vanalindude liikumisega.

Toitumine

Selgrootud: karvased liblikaröövikud, mardikad, sihktiivalised jt, marjad, sigimisajal värvuliste munad. Hangib enamasti puuokstelt ja põõsastelt, harvem õhust. Poegi toidetakse kasuvanema poolt veel 1...1,5 kuud peale pesast lahkumist, 300 või enamgi korda päevas.

Pesitsemine

Sigimisaeg algab aprilli lõpus või mai algul ja kestab kuni juuli keskpaigani. Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna, mis on võrreldes linnu suurusega väikesed (u 3 g). Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (ilmselt sinna, kus ise üles kasvas). Kokku on pesaperemeeste liike teada üle 150. Üks eelistatumaid on linavästrik, samuti ka lepalind, hall-kärbsenäpp, kadakatäks jt. Lind jälgib väljavalitud pesa ja sobival hetkel poetab muna: muneb kas otse pessa või esmalt maapinnale ja viib selle nokaga oma kohale (kui pesa on liiga õrn sinna munemiseks). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval.

Areng

Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem, kaalub 3 g. Kasvab väga kiiresti. Väljaviskamisrefleks avaldub teisest viienda päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja -vendadest 3. või 4. päeval. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub kolmenädalaselt.

Koht ökosüsteemis

Hõivates värvulise pesa ei arene selles enamasti ühtegi lindu peale käo, nii tekitab hulgaliselt kahju meie laululindudele.

Ohustatus ja kaitse

Ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri