| Liiginimi eesti keeles | Kühmnokk-luik |
| Liiginimi ladina keeles | Cygnus olor |
| Rahvapäraseid nimesid | Punanokk-luik |
| Kehamõõtmed | Eesti suurim lind, tiiva pikkus 57...62 cm, kehakaal kuni 12 kilogrammi. |
| Levik | Levinud on Euraasia metsa- ja stetpivööndi veekogudel Briti saartest Ussuurimaani. Põhjapiir ulatub levilal Lõuna-Soomeni ning lõunapiir Lääne-Afganistanini. Eestis levinud eelkõige Lääne-Eesti saartel ja Lääne- ning Põhja-Eesti rannikul. Parkides peetakse teda sageli kui ilulindu. |
| Arvukus | 1983. a. andmetel oli Eestis siis 390 paari kühmnokk-luiki. Juurdekasv on keskmiselt 25% aastas. Arvukus suureneb aasta-aastalt. |
| Elupaik ja -viis | Eelistab taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, teinekord ka lagedaid meresaari. |
| Ränne | Esimesed luiged saabuvad meile vaba vee laikude tekkimisel, viimased lahkuvad veekogude külmumise ajal. Soodsatel talvedel talvitab. |
| Toitumine | Toitub veetaimedest. |
| Pesitsemine | Pesitseb aprilli teisel poolel ja mai algul. Pesa paikneb tavaliselt roostikus ja on suur, taimedest kuhil, mille tipus on pesalohk. Ehitusmaterjalina kasutatakse pilliroogu, hundinuia, tarnasid ja teisi veekogude kaldataimi. Täiskurnas on 4 - 8 suurt rohekashalli muna. Pojad kooruvad mai lõpul-juuni algul ja lennuvõimestuvad septembri algul. |
| Areng | Pojad kooruvad mai lõpul-juuni algul. Kühmnokk-luige pojad on pesahülgajad, see tähendab, et pärast koorumist on nad enam-vähem kohe võimelised emaslinnule järgnema ja lennuvõimestuvad septembri algul. |
| Koht ökosüsteemis | Vaenlasi kühmnokk-luigel praktiliselt ei ole. |
| Ohustatus ja kaitse | Kühmnokk-luik ei ole looduskaitse all. |
|
|
|